NÄDALA FILM | Mees võtab näitlejad pantvangi ja asub looma oma lavastust

„Yannick“ paneb mõtlema, kui kättesaadav on kunst eri ühiskonnagruppidele ja kes võib olla kriitik, kirjutab Katharina Kala.

Prantsuse humoreski- ja absurdimeistri Quentin Dupieux’ töötoast on taas välja pääsenud uus linateos. Pole ka ime, sest kultusrežissöör toodab filme pea sama tihedalt kui King Gizzard and the Lizard Wizard albumeid. Ka mõõdult jäävad filmid keskmise heliplaadiga samasse suurusjärku, ületades koos lõputiitritega napilt tunni.

Endiselt võib kinoekraanidelt tabada tema kunstimokumentaali „Daaaaaalí!“, kui juba esitles mees Cannesis uut komöödiat „Teine vaatus“. Igatahes on Dupieux’l käed-jalad tööd täis, sest peale režissööri tiitli võtab mees enda kanda tihtipeale ka kirjutaja, produtsendi, operaatori, monteerija ja isegi helilooja ülesanded. Seega tasub uurida, kas selle ühemehebändi loomingu kvantiteet ikka läheb üle kvaliteediks.