ARVUSTUS | Krimilugusid parodeeriv sari „Bodkin“ pakub jaburaid pöördeid

Ootamatud pöörded ja hästi lahti kirjutatud tegelastevahelised suhted muudavad „Bodkini“ tõeliselt vaatamisväärseks.

Mai alguses Netflixis linastunud 7osaline (musta) komöödia sugemetega krimisari, mille tegevprodutsentideks on muu hulgas ka Obamad, viib vaataja samanimelisse Iiri väikelinna. Sarja algus on kahtlemata intrigeeriv – Bodkinisse saabub podcaster’ite kolmik, kes kohalike rahuliku elu pea peale pöörab. Nimelt on 25 aastat tagasi Samhaini pidustustele järgneval ööl läinud salapäraselt kaduma kolm inimest ning nende kadumislugu ei ole siiani lahendatud. Aga ega seda lahendust väga keegi Bodkinis ka ei oota, seega suhtutakse võõrastesse tõrjuvalt.

Ka nende omavahelised suhted ei ole just roosilised. Trio ninamees on narruseni entusiastlik ameeriklane, iiri juurtega Gilbert (Will Forte), kes haistab head võimalust oma krimilugudele pühendunud ja viimastel aastatel pisut alla käinud taskuhäälingule jälle tuule tiibadesse saada. Gilberti assistent, ebakindel ja kõigile meeldida üritav Emmy (Robyn Cara) püüab justkui truu ja innukas koerakutsikas kogu aeg kasulik olla ning iga päevaga järjest enam käest mineva ekspeditsiooni organisatoorset poolt hallata. Grupi kolmas liige on Guardiani uuriv ajakirjanik iirlanna Dove (Siobhán Cullen), kes ühe katastroofiliselt lõppenud loo pärast ajutiselt Londonist minema pagendatakse, Gilbertile teejuhiks, ning kes paistab lisaks podcaster’itele, keda ta ajakirjandusmaastikul mõttetuteks amatöörideks peab, veel ka kogu ülejäänud maailma vihkavat.