Traditsiooniline Areeni jaanijutt | Kogu see jaanipäevanurr on väljamõeldis

Selleaastase Tuglase novelliauhinna laureaadi Kai Kase jaanijutt „Jaanipööre“.

false

Ega siit midagi lõbusat ei tule, ärgem lootkem. Kogu see jaanipäevanurr on väljamõeldis. Nurr-nurr, see mõnus tunne vaba päeva varahommikul aru saada, et veel ärkama ei pea. Aga millest kuradist kirjutada? Teistele anti vaba päev, mulle aga anti tribüün. Elu sees pole tellimise peale midagi kirjutanud, kui siis algkoolis klassikaaslaste salmikutesse ja vildikatega Miki ja Minni pilt juurde. Vildikad andsid värvi ja rikkusid paar järgmist tühja lehte ka ära. Või siis joonistas vanaema mõne õrna kaseoksakese koos kullerkuppudega, kui palusin. Või jänku.

Ammu pole ei vanaema ega kullerkuppe kuivenduskraavi kallastel. Igasuguseid lillenimesid teadsin vanasti, mingid lõokannid ja varsakabjad ja mis seal kõik õitsesid. Ema õpetas. Ema ka ei ole. Saa üle, öeldakse. Aga kelle asi. Inimesed ei sure jaanipäevadel, ei sure jõulude ajal ega oma sünnipäevadel. Inimesed ka ei tööta pühade ajal, ega ju.