Laulurahva eestlaste traditsiooniline ettekujutus leelotamiseks sobivast kohast on pigem miniversioon Tallinna või siis vähemalt Intsikurmu laululavast (arhitektid vastavalt Alar Kotli / Henno Sepmann ja Vadim Tšentropov). Ometi olid needki valmimise aegu 1960ndatel moodsad ja ennekuulmatud lahendused, kirjutab Karin Paulus maikuu esimeses Sirbis.