Taavi Rõivas viimasest päevast peaministrina: väga emotsionaalne hetk. Mitmed, kes valitsust kukutasid, tulid pärast vabandama
(184)Taavi Rõivas (44) lahkus poliitikast 2020. aastal, kuna ees seisid põnevad väljakutsed ettevõtlusmaailmas ja poliitikast hakkas tekkima tüdimus. Meedia tähelepanu eest ta siiski põgeneda ei suuda.
Rõivas oli üle kahekümne aasta poliitikas tegutsenud ja siis liikus edasi täiskohaga ettevõtlusesse Auve Tech’i, mis tegeleb isesõitvate autodega. „Mul oli kaks varianti, kas olla seal pikalt edasi ja teada kõiki vastuseid, enne kui küsimus on lõpuni küsitud ja oht on siis muutuda selliseks torisevaks vanainimeseks või leida elus mõni valdkond, kus on võimalik veel ennast teostada ja tõesti päriselt proovile panna,“ põhjendas ta.
Eredamaid hetki poliitikast meenutab ta aegajalt siiani. „Võib-olla need eredamad hetked olid siis, kui riigikogu liikmed mulle turmtuld andsid, et need jäävad kõige positiivsemalt meelde, kuigi tegelikult olin ju tule all,“ kirjeldas Rõivas.
Tagasivaade poliitikutööle
Rõivas mäletab hästi enda viimast päeva peaministrina, tol ajal teda umbusaldati ja uue valitsuse moodustas Keskerakond ning Rõivase koha võttis üle Jüri Ratas. „Läksin riigikogu ette ja pidasin kõne, vaatasin inimestele silma ja see oli tegelikult väga emotsionaalne hetk, sellepärast et mitmed nendest erakondadest, kes siis toona valitsust kukutasid, kas oli neil pisar silmas või tulid pärast vabandama. See oli emotsionaalselt kindlasti üks olulisi kõrghetki,“ kirjeldas ta.
Kriisidesse suhtub Rõivas poliitikas põnevusega. „Kriisid on iga kirglikult poliitikat võtva inimese jaoks põnevad ajad,“ ütles ta. Ka peale poliitkast lahkumist on Rõivas siiski erakonnakaaslastele nõu jaganud ning abiks olnud ka covidi kriisi ajal, viies arstidele kummikindaid, millest puudus oli.
Meedia tähelepanu ei soovi
Eksperdirolli ega kommentaare Rõivas päevapoliitiliste teemade osas laialdaselt jagada siiski ei soovi. „Kaasa ei löö ja avalikult ei kiida takka ega arvusta.“ Küll aga on endised erakonnakaaslased temalt nõu küsinud ja seda ta on neile siis ka jaganud. Uuritud on näiteks eelarve teemal, aga ka riigikaitse ja Tallinna koalitsiooni moodustamisel tervishoiu teemal.
Rõivas jagas ka mõned mõtted ja kommentaarid praegusest olukorrast poliitikas. „Umbes kolm erakonda on meil siin kas lõhestunud või lõhestumas. Keskerakond, kus tegelikult ikkagi läks täiesti pooleks ära ja vist fraktsioonist isegi üle poole läksid ära. EKRE praegu selgelt kahestumas ja mis toimub Eesti 200, ma ei ole lõpuni aru saanud, aga ka seal on see pinge plahvatuse äärel.“
Poliitikast välja ei saa lülitada
„Loomulikult ei saa seda rahulikult kõrvalt vaadata,“ ütles Rõivas, et kuna on poliitikas pikalt olnud ja sinna panustanud, ei saa ta end sellest maailmas kindlasti välja lülitada ja mitte kaasa mõelda.
„Väga huvitav ja pretsedenditu olukord, kus riigikogus akna all saab ruum otsa, mis tekitab ühelt poolt poliitilist ebastabiilsust, aga teiselt poolt tegelikult tugevdab valitsuse positsiooni, sellepärast et peamiselt on lagunenud, ikkagi opositsioonierakonnad. Valitsuse positsioon seetõttu tugevneb ja valitsus peab oskama seda nüüd targalt ära kasutada, sest selles positsioonis on võimalik teha päriselt suuri asju,“ kirjeldas ta praegust poliitilist seisu.
Reformierakonna siseelu Rõivas pikalt kommenteerima ei soostu ning Kaja Kallase võimalikku liikumist Euroopa Liidu välisesindaja kohale ta samuti ei soovi spekuleerida. „Vara on sellest ette rutata, kuigi ma saan aru, et põnevus on kõigil väga suur. Loomulikult ma tahan, et nii Eestil kui Reformierakonnal läheks hästi, et see on täiesti ilmne.“
Sportlikud ihukaitsjad ja nõunikud
Rõivas on alati spodihuviline olnud ja ka peaministri ametiajal püüdis ta alati trenni enda päevakavasse sisse tuua ning kaasas sinna ka oma tiimi – nõunikke ja ihukaitsjaid. „Siis kui päev algas näiteks kell 8.30, siis läksime kell 7 jooksma,“ kirjeldas Rõivas.
Ta korraldas oma tiimiga ka pikemaid liikumisüritusi, võttes eeskuju Andrus Ansipist. „Ansip tegi omal ajal traditsiooni, et ta rattaga sõitis Stenbocki majast koju Tartusse koos tiimiga, seal oli nii ihukaitsjaid kui nõunike ja see oli umbes 200 kilomeetrit.“
Rõivas sama traditsiooni jätkata ei saanud, kuna tema koju on vaid kilomeeter allamäge. „Tegime siis jooksu Andrus Ansipi kodust, kus ta ise alati stardi andis, minu ämma-äia koju Elva lähedal Kongutasse, mis oli 28 kilomeetrit ja seda jooksudistantsi julgelt paarkümmend inimest tegi iga aasta kaasa,“ ütles ta.
Podcastist saad veel kuulata:
Mida tunneb rahva toetuse kaotanud või umbusaldanud poliitik?
Mida arvab Rõivas praegusest poliitilisest olukorrast ja kellele mida soovitab?
Millal teeb naaseb Rõivas poliitikasse?
Millal jõuavad isesõitvad autod lihtrahvani ja miks tunneb kõige suuremat huvi Auve Tech’i firma vastu just Jaapan?
Kuidas ja millega sarnanevad omavahel Taavi Rõivas ja Sanna Marin?
Milliseid võimalusi on poliitikul ja avaliku elu tegelasel väljas käimisel, kui alati on oht lõpetada seltskonnaajakirjanduse esikaanel?
Miks sattus Rõivas koolis tihti sekeldustesse?
Kuidas mõjutab poliitiku ja ettevõtja amet pereelu?
Milliseid soovitusi jagab Rõivas koolinoortele?
„Rööprähklejad“ on Eesti Ekspressi podcast, kus käivad külas tuntud inimesed, kellega saatejuhid räägivad rööprähklemisest, keerulistest hetkedest ja pöördepunktidest elus. Kahe hooaja jooksul on teiste seas mikrofoni ette kutsutud Kaja Kallas, Anu Saagim, Markus Villig, Andrei Zevakin, Brigitte Susanne Hunt, Karl-Erik Taukar, Mihkel Raud, Kristjan Ilves, Anna Hints jt.
„Tegime selle podcast’i, sest tundsime vajadust inspiratsiooni järele. Noortena küsime endalt väga tihti: mis edasi, kuhu edasi? Samal ajal on vaja ennast jagada kümne tegevuse vahel. Loodame, et meie külaliste lugude läbi õpime kõik olema edukamad rööprähklejad,“ ütlevad saatejuhid ja ajakirjandustudengid Rauno Ruus ja Jan Joonas Tuuna.
Podcast on kuulatav Delfi Taskus, Spotify’s ja Apple Podcast’is.
