Rail Baltica Ülemiste reisiterminal sai nurgakivi

Maikuu palavaimal päeval, 29. mail, sai Linda nime kandma hakkav Rail Baltica Ülemiste reisiterminal pidulikult nurgakivi.

Rongide ja busside sõlmpunktiks olev moodne terminal, mis on trammiga mugavalt ühendatud nii lennujaama, kesklinna kui ka sadamaga, valmib 2028. aastal. Ehitus algas eelmise aasta sügisel ja oli jõudnud maikuuks nurgakivi asetamise etappi. Ajakapsli tsementeerimist austasid oma osalusega Euroopa Komisjoni liikuvuse peadirektor Magda Kopczynska, kliimaminister Kristen Michal, Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets, ühisettevõtte RB Rail juht Marko Kivila, Zaha Hadid Architectsi esindaja ja Ülemiste terminali arhitektuurse lahenduse üks autoritest Michele Salvi, Merko Ehitus Eesti juht Jaan Mäe ja KMG Infra juht Indrek Pappel.

„Rail Baltica on Euroopa, Baltimaade ja Eesti projekt. Balti riigid peavad saama ühendatud Euroopa raudteevõrguga, seda nii tarneahelate kindluse, mugava reisimise, majandusarengu ja viimaks, kuid mitte vähemtähtsamana, meie ühise Euroopa julgeoleku tagamiseks. Euroopa Komisjon on olnud ja jääb Rail Baltica tugevaks toetajaks,“ lausus Euroopa Komisjoni liikuvuse peadirektoraadi peadirektor Magda Kopczynska Ülemistel.

Ülemiste terminalis integreeritakse erinevad transpordiliigid, põnev avalik ruum ja äripinnad. Ülemiste terminali arhitektuurikonkursi võitis Zaha Hadid Architectsi ja Esplani ühine pakkumine.

• Terminaliga seotud ala suurus ca 10 ha

• Terminalihoone projekteeritav maht 3590 m²

• Terminali ootesaali pindala 1300 m²

„Kiirest ühendusest Euroopasse oleme unistanud juba Lennart Meri aegadest,“ märkis kliimaminister Kristen Michal. „Tänavune aasta on Rail Balticu ehituses märgiline – lisaks Ülemiste terminali nurgakivi asetamisele on alanud ka põhitrassi ehitus. Selle aasta lõpuks on kolmandikul, ligi 70 kilomeetril põhitrassist tööd käimas ja pea pool ehk 105 kilomeetrit on lepingutega kaetud,“ tõi ta esile arengu. „Kvaliteetse ühenduse rajamine toob palju tööd taristuvaldkonnas ning valmides annab Eesti inimestele ja majandusele väga vajaliku uue võimaluse.“

Praegu on käimas reisiterminali ehituse esimene etapp, mille lepingu mahuks on 45 miljonit eurot ja kus ehitajateks on Merko Ehitus Eesti AS ja KMG Infra OÜ. Esimeses etapis rajatakse raudtee maa-alused kandekonstruktsioonid, tehnoruumid ning jalakäijate ja kergliiklejate tunnelid.

Ülemiste asumisse ehitati raudtee 1870. aastal. Raudtee ning selle juurde rajatud metallitööstustehas rullisid lahti kogu piirkonna edasise arengu. Praeguseks on Ülemistest saanud moodne tehnoloogia- ja ärilinnak. Ülemiste terminalist saab Baltimaid Lääne- ja Lõuna-Euroopaga ühendava kiire reisirongiühenduse alguspunkt, aga ka Tallinna ühistranspordisõlm ja tõmbekeskus.

Järgmiste etappidena ehitatakse välja hoonega piirnevad avalikud alad, teed, tänavad ja parklad, samuti trammitee, mille lahendusi praegu projekteeritakse, ning ka terminalihoone ise. Lisaks on Rail Baltica puhul ehituses juba nii põhitrass kui ka paljud teised objektid, näiteks viaduktid ja ökoduktid.