Algas Rail Baltica mõjualasse jäävate rabade veerežiimi eelseire

Raudtee rajamisega kaasnevad paratamatult keskkonnamõjud ning kuna kompensatsiooni- ja leevendusmeetmete – näiteks raba veerežiimi taastamine – edukus pole täielikult prognoositav, on oluline roll kanda mõjude ning meetmete seirel.

Rabade veerežiimi eelseire võimaldab hinnata, kas ja kui suured mõjud on raudtee ehitusel. Kusjuures mida varem eelseirega alustada, seda parem aegrida tekib. Pärast eelseire tulemuste fikseerimist saab neid hakata võrdlema ehitusaegse seire tulemustega ja töötada vajadusel välja vastavalt täiendavad leevendusmeetmed, korrigeerida olemasolevaid või minna kompenseerima rabadele avaldunud mõjusid juba planeeritust laiemal alal.

Kolme raba seire

Rail Baltica mõjualasse jäävate Männiku, Rääma ja Lõo raba veerežiimi eelseire (enne ehitust läbiviidav seire), ehitusaegse ning taimestiku seire läbiviimise kohustus tuleneb trassil läbiviidud keskkonnamõjude hindamise tulemustest. Selleks telliti Tartu Ülikoolilt rabadele veetaseme ja taimestiku eelseire ning rajamisaegse seire teostamine perioodiks 2024–2029, millele järgneb tulevikus ka ehitusjärgne seire.

Esimesed seirekaevud veetasemete pidevaks fikseerimiseks rajati koos logger’ite (veetaseme automaatmõõturid) ja baromeetriga (õhurõhumõõtur) mai lõpus Männiku rabasse Rail Baltica trassi mõjualasse. Kokku paigaldati kuus seirekaevu, kusjuures Männiku raba planeeritavale taastamisalale paigaldatakse tulevikus selle tulemuslikkuse hindamiseks veel täiendavalt seirekaeve. Lähinädalatel paigaldatakse samasugused seirekaevud ka Rääma ja Lõo rabasse ning vegetatsiooniperioodi tipphetkel minnakse uuesti Männiku ja Rääma rabasse taimestiku eelseiret (detailuuring ja drooniseire) tegema. Meeskond ootab põnevusega esimesi veerežiimi eelseire tulemusi koos aruandlusega 2024. aasta lõpus.

Vaatluse all ka loomad-linnud

Rail Baltica seirekohustuste hulka kuulub lisaks rabadele ka mitmete loomaliikide seire. Alates 2023. aastast tehti eelseirega algust kahepaiksete, metsiste, käsitiivaliste ja väike-konnakotka elupaikades, mis on kas otseselt või kaudselt raudteetrassi mõjualas. Möödunud aasta eelseire tulemused näitasid, et kahepaiksetele on ootuspäraselt oluline elupaik rajatava Keila jõe raudteesilla asukohas paiknevatel jõelammidel ning käsitiivalised eelistavad jätkuvalt toituda Keila jõe kohal ja selle läheduses (kahjuks pesitsuskolooniaid tuvastada ei õnnestunud).

Metsised on jätkuvalt aktiivsed Rabivere maastikukaitseala lõunaosa mängualal, kus loendati kokku kolm mängivat kukke ja vähemalt üks mängu servaalal häälitsev kana. Metsiste osas oli märgata, et vähem oli tegevusjälgi mänguala lääneservas, mille üheks põhjuseks võib olla eluhoonete lähedusest tulenev inimtegevuse häiring, samuti oli vähem tegevusjälgi mänguala idaservas, vahetult planeeritava raudteetrassi servaaladel.

Väike-konnakotka puhul oli Ülemiste püsielupaiga seiretulemus eelmiste aastate tulemusi silmas pidades ootuspärane – konnakotkad viimasel ajal seda pesapaika ei asusta ning võib eeldada, et kotkapaar on kolinud pesitsusega hoopis Kangru piirkonda. Seevastu Tõdva püsielupaigast tulid rõõmustavad uudised – kotkapaaril oli pesas üks poeg, kes hakkas ka lendama ning keda nähti piirkonna rohumaadel toitumas. Tõdva kotkapaaril on vedanud, kuna nende pesa lähipiirkonnas on regulaarselt hooldatud rohumaad ja püsirohumaad, mistõttu saab nende toitumisala seisundit pidada heaks.

Ohtliku õhuliini märgistamine

Aga nagu öeldakse, ei ole head ilma halvata – otsene ohutegur pesast vahetult lõuna suunas on olemasolev kõrgepingeliin, mis laia siruulatusega liigi jaoks kujutab otsest kokkupõrke ja elektrilöögi saamise riski. Rail Baltica on selle ohuteguri välistamiseks põhiprojektiga ette näinud raudtee õhuliinide ja -tarade märgistamise, et taristu oleks lindudele võimalikult nähtav ning et trassist oleks võimalik ohutult üle lennata.

Kõikide möödunud aastal eelseires olnud loomaliikide eelseire jätkub ka 2024. aastal ja neile lisanduvad Keskkonnaagentuuri korraldamisel mitmete rähniliikide, öösorri, tedre, laanepüü ja märgalade haudelinnustiku eelseire. Tuleb nentida, et see ei ole veel kõik, kuivõrd nimekiri seiratavatest liikidest täieneb lähiaastatel, kui tunnistatakse vastavaks veel kahe Pärnu maakonda jääva trassilõigu keskkonnamõjude hindamine.