NÄDALA RAAMAT | Mehi pole olemas, saab olla kas poolnaine või poolmees

Tulevikus võib Eesti naisluule suurkujude ja Sveta Grigorjeva plejaadi vahel rebimiseks minna, arvab Erkki Luuk.

Autori (kuigi mitte ainult tema) definitsiooni „naine keha loodus tants irratsionaalsus versus mees vaim kultuur taevas ratsionaalsus“ järgi on „Frankenstein“ väga naiselik raamat. Naisest, kehast ja loodusest on siin juttu väga palju (isegi põhiliselt), tantsust veidi vähem, aga piisavalt ja suur osa räägitust on irratsionaalne (st vastuoluline, ebaratsionaalne või ajuvaba).

Nt luuletuses „emake maa“ leitakse, et maa on üksikema (keda on vb isegi vägistatud), ja küsitakse „kus isa üldse on“, samas kui definitsioonis samastatakse mees taevaga. Viimases luuletuses öeldakse „sa ei pea mitte kedagi armastama / sind ei pea mitte keegi armastama“, ühes teises aga kurvastatakse, et autori armastatu (kes seda ise ehk ei teagi) ei näita talle oma vastuarmastust.