Mis narkootikum nitaseen täpsemalt on? „See asi on täpselt nii keeruline, kui see kõlab. Peamine on see, et see asi tapab,“ rääkis ajakirjanik Martin Laine.

Laine sõnul tuli nitaseen Eestisse asendama fentanüüli, mis omakorda asendas heroiini. Kui viimasest kahest on Eestis suuresti lahti saadud, siis nitaseen tuli täitma neist siia turule jäänud tühimikku. Kusjuures tihtipeale sõltlased isegi ei tea, et nad tarvitavad nitaseeni, vaid nad arvavad, et tegu on fentanüüliga.

Nitaseeni põhiliseks probleemiks on see, et tegu on väga ebastabiilse ja ebastabiilse puhtusega ainega, mille dooside tugevused võivad erineda kuni 100kordselt. Lisaks on tegu sünteetiliste opioididega, mis on rasvlahustuvad, mis tähendab, et osa manustatud doosist jääb rasvkoesse ega lähe organismist välja. See tähendab, et iga järgmise tarbimisega suureneb üledoosi oht.

Suure tõusu on Eestis teinud ka kokaiini tarbimine. „Kui kuulata, mis politsei räägib, siis kokaiin jõuab [Eestisse] iga nurga alt,“ sõnas ajakirjanik Oliver Kund. Selle põhjuseks on Lõuna-Ameerika narkokartellide viimasel kümnendil toimunud muutus, millega USA asemel on hakatud keskenduma Euroopa ja Põhja-Aafrika turgudele.

Podcast’is räägiti põhjalikult sellest, kui levinud narkootikumid Eesti ühiskonnas on, millised on meie narkovastase võitluse kitsaskohad ja millised traagilised lood peituvad statistika taga.

Saatejuhi Christopher Kruttoga rääkisid koos stuudios Delfi uuriva toimetuse ajakirjanikud Martin Laine ja Oliver Kund.