Eestis on ühe avaliku laadimispunkti kohta 15 elektriautot – on seda palju või vähe?

Avalik laadimine on muutunud oluliselt kättesaadavamaks kui varem. Transpordiameti andmeil on Eestis tänase seisuga registreeritud 6592 elektrisõidukit. Avalike laadimispunktide arv on kasvanud Volkswageni maaletooja Moller Baltic Impordi andmeil 448-ni. Nii on 15 registreeritud elektriauto kohta Eestis üks avalik laadimispunkt, mis on teiste riikide kogemuse põhjal piisav tasakaal elektriautode arvu ja avaliku laadimise kättesaadavuse vahel.

Nagu mujal maailmas, kogub ka Baltikumis keskkonnasäästlikule transpordile üleminek hoogu. Kuigi Eestis, Lätis ja Leedus kasvab elektrisõidukite arv kiiresti, on nende sõidukite omamiseks vajalik laadimistaristu saanud kriitikat, sest elektriautode arv on kasvanud kiiremini kui avalik laadimisvõimekus. Autotootjate ja laadimistaristu arendajate aktiivne tegevus on seda lõhet siiski oluliselt vähendanud, mis muudab elektriauto kasuks otsustamise lihtsamaks.

„Elektriautode populaarsus Balti riikides kasvab ja lähiaastatel on oodata kasvu kiirenemist,“ ütleb Volkswageni maaletooja Balti riikides ja Audi maaletooja Lätis ja Leedus Moller Baltic Impordi e-mobiilsuse juht Matiss Zemitis. Eelmisel aastal moodustasid elektrisõidukid Eestis, Lätis ja Leedus juba 7,1% uute autode müügist, 2020. aastal oli see veel 1,4%.

Uuringud näitavad, et laadimisvõimaluste vähesus pole elektrisõidukite omanike jaoks enam märkimisväärne probleem.

Üleilmne kogemus näitab, et kui elektriautode osakaal jõuab uute autode müügis 5%-ni, jätkub kasv oluliselt kiiremini. Kõik riigid, kus on jõutud 5%-lise elektriautode osakaaluni, on Bloomberg Greeni analüüsi kohaselt saavutanud pärast seda nelja aasta jooksul märkimisväärse elektriautode müügi kasvu 25%-ni või üle selle – nendeks on enam kui 10 Euroopa turgu, sealhulgas Soome, Rootsi, Taani, Belgia ja teised. Selle kriitilise piiri ületamine annab meile alust ka Baltikumi puhul prognoosida säästva liikuvuse kiiret kasvu ning selleks vajalikke tehnoloogiaid ja infrastruktuuri kiiremini ette valmistada ja kasutusele võtta.

Möödunud aastal alustas Moller Baltic Import koostööd Elektrum Drive’iga, mille laadimislahendus on integreeritud Volkswageni ja Audi platvormidesse We Charge ja Audi Charging ja mis annavad nüüd ligipääsu enam kui 600 000 laadimispunktile Euroopas ühe laadimiskaardi või rakendusega.

Laadimisjaamades ainult rohelist energiat kasutav Elektrum lubab 2026. aastaks laadimispunktide arvu kolmekordistada, mis tõstab nende arvu Baltikumis üle 2000. Nendest hinnanguliselt 360 on kiirlaadijad laadimisvõimsusega 300 kW. Intensiivset laienemist kavandavad ka teised laadimisteenuse pakkujad.

Laadimistaristu laieneb

Elektrumi Baltikumi elektritranspordi laadimisdirektori Ansis Valdovskise sõnul pole taristu suurus ainus edunäitaja – Elektrum Drive on keskendunud laadimisjaamade usaldusväärsusele ja 97%-lisele töökindlusele. See tähendab, et kuni 3% juhtudest, mil jaamad ei tööta, on ööpäevaringne tugi saadaval erinevates keeltes ja enamik tõrkeid lahendatakse telefonikõnega 15 minuti jooksul.

Uuringud näitavad, et laadimisvõimaluste vähesus pole elektrisõidukite omanike jaoks enam märkimisväärne probleem. Selle aasta alguses läbi viidud Kantari uuringus paluti vastajatel kümnepalliskaalal hinnata, kas nende meelest on linnades ja maanteedel piisavalt kiirlaadimispunkte. Tulemused näitasid, et elektriautode omanikud ehk juhid, kes kasutavad aktiivselt laadimistaristut, hindasid laadimisvõimaluste piisavust oluliselt kõrgemaks kui mitte-elektriliste autode omanikud.

Elektriauto omamisega seoses on siiski veel palju müüte ja teadmatust, mis lükkab elektriauto kasutamisele üleminekut edasi.

Nii statistika kui ka elektriautode kasutajate kogemus lubavad tõdeda, et Balti riigid teevad jõudsaid edusamme vajaliku taristu rajamisel elektriautode arvu kasvu toetamiseks.

Moller Baltic Impordi eestvedamisel loodi Baltic Sustainable Mobility Alliance, mis ühendab piirkonna suurimaid autotootjaid ja mille eesmärgiks on kiirendada säästva mobiilsuse arengut Balti riikides tervikuna. Kavas on edendada elektrisõidukite laialdast kasutuselevõttu kõigi transpordiliikide puhul, propageerida ulatusliku ja ligipääsetava elektrisõidukite laadimistaristu väljatöötamist, teha koostööd valitsusasutustega loomaks soodsaid meetmeid elektrisõidukite kasutuselevõtuks ning linnaplaneerijate ja kohalike omavalitsustega, et integreerida e-mobiilsus säästva linnaarengu strateegiasse.

Tulevik on elektriline

„Olen veendunud, et tulevik on elektriline,“ ütleb MBI tegevjuht ja autotootjate ühenduse juhatuse esimees Ilze Grase-Ķibilde. „Sarnaselt uute autode koguturu langusega on ka elektriautode müük Baltikumis tänavu esimese nelja kuuga veidi langenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuid üldine tendents elektriautode kasuks kasvab. Elektriautode müük jõudis eelmisel aastal varasemaga võrreldes rekordtasemele ja see kasv jätkub.“

Grase-Ķibilde sõnul investeerivad nii Volkswagen kui ka Audi lisaks sisepõlemismootoriga ja pistikühendusega hübriidautodele palju säästvasse liikuvusse – Audi esitleb järgmise 18 kuu jooksul ajaloo suurimat uute mudelite arvu ja Volkswagen toob turule soodsa hinnaga elektrilised mudelid: 25 000-eurose 2025. aastal ja 20 000-eurose 2027. aasta lõpuks. Hind on üks peamisi põhjusi, miks elektriauto ostu edasi lükatakse ning uued soodsamad mudelid muudavad selle kättesaadavamaks.

Elektrisõidukid maksavad küll mõnevõrra rohkem kui sama segmendi sisepõlemismootoriga mudelid, kui aga arvestada kütusekulu, elektrikulu, riigipoolset toetust elektriauto ostmisel, hoolduskulusid ja võimalikke remondikulusid viie aasta jooksul pärast auto ostu, siis õigustab elektriauto end kasutajate kogemuse põhjal tunduvalt enam kui mitte-elektriline sõiduk. Suurima säästu aitavad saavutada laadimine, laadimiseks päikeseenergia kasutamine ning nutikad lahendused, mis võimaldavad laadida siis, kui elektri hind on madalaim.

Nii statistika kui ka elektriautode kasutajate kogemus lubavad tõdeda, et Balti riigid teevad jõudsaid edusamme vajaliku taristu rajamisel elektriautode arvu kasvu toetamiseks. Autotootjate ja energiaettevõtete ühised jõupingutused laadimisvõimaluste laiendamiseks koos majandusliku kasu ja suurenenud arusaamaga muudavad elektrisõidukid tarbijatele üha atraktiivsemaks. Taristu jätkuva laienemisega muutub säästlik liikuvus Balti riikides kättesaadavamaks ja taskukohasemaks kui kunagi varem.