EKSPRESSI PODCAST | 1,6 miljardit eurot laskemoonaks pole Kusti Salmi unelm, vaid NATO nõue

Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi välja hõigatud 1,6 miljardit eurot laskemoona soetamiseks on hoopis NATO nõue ning tegelikult palju suurem summa.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler ning Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanik Kärt Anvelt räägivad Ekspressi podcast’is kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi lahkumise tagamaadest. Salm andis kohe pärast lahkumisest teatamist (ta on ametis augusti lõpuni) Anveltile intervjuu, milles rääkis, et valitsus ei leia Eesti kaitsmiseks piisavalt raha ning summa, mida on vaja laskemoona ostmiseks, on 1,6 miljardit eurot.

„Alguses laususid poliitikud lausa selliseid sõnu, et seda kuuldi ja loeti ajakirjandusest, et Eesti riik vajab 1,6 miljardit laskemoona ostmiseks,“ kirjeldab Anvelt Salmi lahkumisele järgnenud poliitikute sõnavõtte. Tegelikult ei ole 1,6 miljardit aga Salmi või kaitseministeeriumi unelm, vaid hoopiski NATO nõue.

Ajakirjanikud leiavad, et poliitikud tajusid Salmi juttu survestamisena. Sulev Vedler: „Kõik valdkonnad tahavad saada raha, haigekassas on samamoodi näiteks auk. Rail Baltica vajab raha. Riigijuhtidele on riigikaitse täpselt nagu kõik teised valdkonnad ja nad vaatavad, mis vajab rohkem raha, mis on pakilisem. Ja palju sõltub nüüd sellest, et kas sa usud, et see kallaletungi oht on päris või ei ole. Päris paljud inimesed ei usu, et Venemaa meile kallale tuleks.“

Vedleri sõnul võib laskemoona varumisega minna nagu koroonavaktsiinidega, mis läksid lõpuks hapuks, sest neid sai liiga palju. „Ja siis hakkavad inimesed nurisema: ostsime vaktsiini, aga haigust ei tulnudki või see ei aidanudki. Ja nüüd ostate siin miljardite eest laskemoona, ja see läheb mingil hetkel hapuks, mis me sellega peale hakkama? Muuseas, päriselt ka, laskemoon vananeb nii füüsiliselt kui ka moraalselt. Tulevad uued relvad, mis vajavad uut laskemoona ja siis hakataksegi selliseid küsimusi küsima. See on tulevikumäng. Tänapäeval me mõtleme teistmoodi, me tahame lihtsalt seda, et meil oleks rahu, me ei taha sõda, ja need relvad peavad selle tagama.“

Anvelt lisab, et relvaladu on vaja vaenlase heidutamiseks: kaitseväelaste ja julgeolekuspetsialistide arvamused ei ole sugugi laest võetud. „Kui nad ütlevad, et kahe kuuga on võimalik 50-60 protsenti vägedest näiteks meie piiri äärde liigutada, siis on see realistlik, meil tasub neid sõnu kuulda võtta.“

Mis puutub Salmi lahkumisega kaasnenud tormi, leiavad nii Vedler kui Anvelt, et jää on hakanud liikuma. Nüüd räägib tulevane peaminister Kristen Michal, et kaitsekulud tõusevad ning ka julgeolekumaksust ja riigikaitse võlakirjadest. „Juuli lõpus, augusti alguses saame teada, kui palju meie riigikaitsesse juurde pannakse. Kui ei saa 1,6 miljardit ja saame miljardi, on see ikkagi ülikõva sõna,“ leiab Anvelt.

Salmi isiku kohta jagavad teda tundvad inimesed nii kiitvaid kui laitvaid sõnu, kuid tema võimekuses pole peaaegu kellelgi kahtlust. Anvelt: „Kaks väga suurt geeniust meil selles julgeoleku ja kaitsevaldkonnas ikkagi on, kelle ideid peaminister Kaja Kallas on kuulanud ja Euroopasse viinud. Need ongi Kusti Salm ja välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Inimesed, keda riigisiseselt tegelikult spetsialistide poolt väga hinnatakse, aga nad on hästi autoriteetsed ka välisriikides.“