20. sajandi teisel poolel või käesoleval sajandil sarnases laadis kirjutatud teoste puhul on oht, et autor esitab lugejale oma perekonna traagilise loo, mis on rüütatud ajaloolisse kuube (keegi on kaua arhiivis istunud). Mis esmalt näib isiklik (perekond peaks ju olema väga isiklik), muutub igavaks, kuna ajalooliste sündmuste ja tegelasi juhtivate motiivide vahel puudub seos, nad eksisteerivad justkui kahes eraldi aegruumis ja lugu on tehislik.