ARVUSTUS | „Tulnukas: Romulus“: Disney piitsutab loomast välja viimase võhma, kuni kaob igasugune maitse

Meemimaailm on muutnud „Alieni“ mütoloogia suvaliste lollide naljade surnuaiaks, arvab pärast „Tulnukas: Romuluse“ vaatamist Tristan Priimägi.

Kaksikvennad Romulus ja Remus asusid koos asutama Rooma linna, aga ei jõudnud kokkuleppele. Romulus tappis oma venna ja temast sai esimene Rooma keiser. Samu nimesid – Romulus ja Remus – kannavad kurja megakorporatsiooni Weyland-Yutani uurimislaeva Renaissance kaks poolt, kus areneb välja järjekordne vaatus inimese ja ksenomorfi omavahelisest võitlusest kosmose ülemvõimu pärast. Kuna tulnukolend resideerub Romulusel, siis võib ainult arvata, et filmi autorite arvates on seda võitlust määratud võitma maaväline koletis, keda on peaaegu võimatu tappa, sest ta on arenenud aastatuhandete jooksul peaaegu surematuks.

Kui Ridley Scott püüdis „Prometheuse“ ja „Tulnukas: Covenantiga“ anda ksenomorfide ajaloole vaata et piibellikku mõõdet, ja mõjus sealjuures putukana, kes sirutab jala tähistaeva suunas, on uus lavastaja Fede Álvarez loobunud üldse millegi poole küünitamast. Kumb variant on parem? Raske öelda. Kui Scottil tundus keeruline mütoloogia kokkuvõttes üle jõu käivat (sest ta on ju ennekõike endine reklaamimees ning suurepärane märuli- ja võitlusstseenide lavastaja), siis Álvarezi on mõjutanud Kreeka mütoloogia ja piibli asemel tema sõnul hoopis videomängud.