Koolilõpust on möödas üle 50 aasta, aga klass käib ikka koos. Klassijuhataja ka

Suve alguses, kui sirelid veel õitsevad, helistab kunagine kaheksanda klassi õpilane Jaak Truu (72) oma õpetajale Helle Koitjärvele (94) ja küsib, millal siis sel suvel klassiga kokku tullakse. Iga suve hakul õpetaja juba ootab seda kõnet.

Helle ehk Koita sätib end Jaagu punase talumaja hoovi metsviinapuu väätide alla istuma, jalad veidi harkis, käed reitele toetatud, šampanjaklaas käes, ja naerab nii naksakalt, et kõigil läheb tuju heaks. Tema terav kõrv püüab kinni iga väiksemagi pobina, millele tal on suunurki kergitav kommentaar igal hetkel varrukast võtta.

„Suurt naginat meil omavahel ei olnud,“ ütleb taluperemees Jaak ja valab klaasidesse vahuveini. „Aga kõike, mis me tegime, me tegime koos.“

„Täpselt nii, kõike koos,“ kordab klassijuhataja, kes lõpetas õpetajana töötamise alles üheksa aasta eest. „Jumal hoidku, see asi läks juba käest ära, olin siis 85, ma ei julenud enam käia!“

Helle loeb tillukest kirja ilma prillideta. Enne 85aastaseks saamist polnud tal arsti juurde asjagi. Neid on imevähe, kes suudavad õpetajana töötada 85. eluaastani. Helle on üks neist.