„Ei iial enam“ on üks kummaline loom: filmi esimene pool on peaaegu väljakannatamatult imal valges privileegis püherdamine keset Maine’i osariigi heaolumulli. [...] Siis aga, kui see nn adraseadmine ja vaataja idülli uinutamine on kestnud juba talumatult kaua, hakkavad vaikselt välja kooruma traagilisemad kihid ja värske armastuse roosamanna kausi põhjast vilksatab hoopis teine pilt.“