10 aastat Eston Kohveri röövist: täna enam sellist röövi- ega päästeoperatsiooni toimuda ei saaks

Pärast Eston Kohveri röövi läks keerulisemaks nii Eesti kaitsepolitseinike kui ka riigireeturite töö.

5. september 2014 jääb on karmi õppetunnina meelde Eesti kaitsepolitseile ja pingelise momendina poliitikutele. Tavapäraseid tööülesandeid täitma läinud Eston Kohver langes peaaegu aastaks Venemaale vangi.

„Meie töös on nii, et sa pead teatud riske võtma,“ meenutab toonane kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu. „See on natuke nagu demineerija töö: ta töötab riskiga, et kui ta midagi teeb valesti, võib ta surma saada.“ Seekord risk realiseeruski, õnneks küll mitte fataalsete tagajärgedega.

Kuidas aga toona sündmused arenesid ja lahenesid, meenuta Brent Pere (Delfi TV) videoloost:

Juhtunust kuuldes valdas ühiskonda šokk, meenutab Ekspressi ajakirjanik Matthias Kalev Ekspressi podcast’is. „Õli lisas tulle ka teadmatus ja saladuseloor. Kogu asi puudutas ju riikide eriteenistusi ning Venemaad, mis oma olemuselt on nagunii müstiline tegelane. Rahvas tahtis tohutult infot.“

Olukorra lahendamise nimel asus tööle kaks meeskonda: üks pisut avalikum ehk poliitikute ja diplomaatide võrgustik. Avalikkuse silme alt eemal aga kaitsepolitsei.

[Kuidas kaks meeskonda töötasid, loe lähemalt Kalevi loost.]

Olukorra lahenemisse aitas aga kaasa ka ajastu ja taustsüsteem, mida samal kujul enam ei ole, selgitab Kalev.

Esiteks olid Eestil (aga ka Euroopa Liidul ja üldiselt Läänel) ja Venemaal toona paremad poliitilised suhted. Illegaalse piirikaubanduse tõkestamisest olid huvitatud mõlemad naabrid. Selle nimel oli teataval määral võimalik koostööd teha.

Eesti poliitikud, välisministeeriumi ametnikud ja diplomaadid kasutasidki igat võimalust meenutada venelastele Moskva vangis istuvat Eesti kaitsepolitseinikku nii otse kui ka läbi liitlaste. Toonase välisministri Urmas Paeti sõnul ei olnud Venemaa veel Läänest nii eraldunud riik. Ida-Ukrainas alustatud sõda oli nad pannud tundlikku positsiooni ning Lääne kriitikat pandi Kremlis tähele. Eesti tekitatud ebamugavus avaldas ebamugavat lisasurvet.

Teiseks aga muutis töövõtteid kapo ise. Eesti ohvitseridel ei ole enam sellest vahejuhtumist alates võimalik vanaviisi Venemaal käia. „Toreda näitena saab tuua riigireetur Deniss Metsavase juhtumi. Ta oli täitsa hädas, et Venemaale minna ei saa. Ja kuna ta juba toona riigisaladusi sinna vedas, pidi ta kaasama oma isa, kes pidi hakkama Venemaal reaalselt kullerina käima.“

Arvestades kui pingelised on tänapäeval Eesti ja Venemaa suhted, on selge, et täna enam kaitsepolitseis tõenäoliselt sääraseid riske ei võetaks.

Toonastest õppetundidest ja kaadri taga toimunud sündmustest kuula juba lähemalt saatest (artikli päises).