Hariduspsühholoog: ärev aju ei õpi. Toodame ärevust, kui ajame lapse tunnis närvi, kiirustame teda tagant, ohustame häbitundega

„Rahulolu-uuringus mõõdetud väited – „Koolis on huvitav“, „Tunnen ennast koolis hästi“ ja „Enamasti lähen kooli hea meelega“ – on sellised, et kõik koolid peaksid püüdlema selle poole, et nendega nõustuks ligi 100% õpilasi,“ kommenteerib Grete Arro Ekspressi avaldatud edetabelit milliste koolide õpilased käivad koolis kõige parema meelega.

„Kooliskäimist naudivad lapsed, kelle suhe õppimise, õpetaja ja kaasõpilastega on korras.

Kool ei saa saavutada oma akadeemilisi eesmärke, kui laste psühholoogilist heaolu ei toetata. Tuleks unustada see ekslik väide, et head tulemused tulevad ainult siis, kui on ebameeldiv olla ja kui on stress.

Psühholoogiast teame vastupidist: ärevus ei lase lastel jõuda oma maksimaalse kognitiivse soorituseni. Ärevaks või võistlevaks aetud klassiruumis õpilased küll pingutavad, aga mitte selleks, et ainet sügavuti mõista, vaid selleks, et mitte jääda häbisse või viimaseks, saada lööki oma enesehinnangu pihta. Maksimaalne kognitiivne pingutus on võimalik siis, kui stressi pole.