„Oleme tüütud, kuid tahame vaid oma last näha.“ Ametnikud on jõuetud aitama vanemaid, kes ei näe aastaid oma lapsi

„Mida ma olen valesti teinud?“ küsib ema, kel õigus oma last näha neli tundi kuus. Aga ta ei näe nii paljutki.

„Mu nimi on Anu, olen 11-aastase lapse ema. Väljusin sügisel, 2023 oktoobris, vägivaldsest (peamiselt vaimne) suhtest ning karistuseks saan hetkel tunda mõistet „lapse võõrandamine“. Nii alustas Anu* kirja psühholoog Ülle Kalvikule.

Anu tegi seda viimases hädas, sest poja isa oli moodustanud lapsega liidu ja hakkas Anu nende elust vaikselt välja lükkama. Ehkki see on üks perevägivalla vorm, pole „võõrandamise“ tuvastamiseks ega takistamiseks loodud lastekaitsetöötajatele Eestis ühtegi juhendit. Seda mõistet pole perekonna- ega lastekaitseseaduses.