Vanglakohtade rentimine tooks riigile raha, kuid poleks riskideta

Peaaegu pooled Eesti vanglakohad seisavad tühjalt. Nende rentimine teistele riikidele võib olla hea mõte riigi rahakotile, aga teiste riikide kogemus näitab, et võib tuua ka probleeme.

Aastatuhande alguses, kui Tartusse rajati Eesti esimest nn eurovanglat, läks Tartu tollane linnapea Andrus Ansip erakonnakaaslastega raksu. Toonane justiitsminister Märt Rask tahtis Tartu vanglasse paigutada tuhatkond vangi algul planeeritud 500 asemel. Ansip ähvardas seepeale tühistada vangla kasutusloa, et vältida Tartu kujunemist „kurjategijate kooskäimise kohaks“.

Rask sai aga oma tahtmise, Tartu vangla ehitati valmis ja nüüd seisab 933 vanglakohast suurem osa – 615 – tühjana. Vangide arv Tallinna, Viru ja Tartu vangla peale kokku on aastatega sedavõrd vähenenud, et tänavu aasta algul suleti Tartu vangla üks tiib, osa kinnipeetavad viidi teistesse vanglatesse ning 90 töötajat koondati.