„Palju ahneid inimesi“ ehk Kuidas sajad Eesti investorid rahast ilma jäid
(269)Staarinvestorite tulevärk. Unistus ükssarvikust. Riuklikud lepingud. Vaikiv Finantsinspektsioon. See on sadadele eestlastele raha kaotusega lõppev kaardimaja kokkuvarisemine, mis viis investeerimisguru Jaak Roosaare haiglasse.
„Palju ahneid inimesi,“ võtab saaga kokku Lõuna-Aafrikas vanu autosid rentiva Eesti firma Planet42 üks suurematest omanikest.
„Ma ei ole ammu näinud niivõrd väikeinvestori õigusi piiravaid lepinguid,“ ütleb finantsvaldkonna vandeadvokaat Katri Tomson lepingute kohta, millega investeerimisguru Jaak Roosaare sadadelt Eesti investoritelt laenu võttis, et see Planet42-le edasi laenata.
„Muidugi peaks selliseks tegevuseks olema tegevusluba,“ sõnab pikaajaline finantsteenuste pakkuja Roosaare tegevuse kohta. Kui mõne juuranõksu ja heade advokaatide abiga õnnestubki vastutusest kõrvale hiilida, on siin tema hinnangul seaduse mõttega selge vastuolu. Kuna kriitika käib ka Finantsinspektsiooni pihta, ei soovi ta esineda oma nimega.
Meie sellega ei tegele, märgib Finantsinspektsioon (FI). „FI ei ole nimetatud ettevõtetele ja tegevustele väljastanud tegevusluba ja see tähendab, et FI-l ei ole õigust ega kohustust neile järelevalvet teha,“ kõlab nende vastus.
Kas tegevusluba pidanuks olema – see on Finantsinspektsiooni sõnul ettevõtja enda asi. Või politsei asi. Või prokuratuuri.
Et kogu seda lugu oma pöörasuses mõista, tuleb alustada kaugemalt.
31. juulil saadab Planet42 juhatuse liige Eerik Oja investoritele lühikese kirja. Lisaks veidrale infole, et ettevõtte juhtkond on „ettevõtet tabanud äririski realiseerumisest“ teadlik, teatab Oja, et laenuinvestoritele ei maksta tagasi laene ega ka intresse, mis sel päeval ja järgmiste kuude jooksul nendeni pidid jõudma.
Selle kirja saab ka Jaak Roosaare, Eesti investeerimise ja rahatarkuse kogukonna eredaim täht.
Samal päeval helistab ta advokaat Viljar Käharile ja palub abi.
Roosaare on Planet42sse investeerinud suure summa isiklikku raha. Pole ka ime, ta on väga aktiivne investor, blogija, arvamusliider, koolitaja ja kultusraamatu „Rikkaks saamise õpik“ autor. Viimast on ostetud ligi 40 000 eksemplari – tiraaž, millele Eesti autorid reeglina ei saa ligilähedalegi. Et tema portfellis on suure riskiga investeeringuid, pole üllatus.
Küsimus, mille pärast endast väljas või mõnede allikate sõnul lausa paanikas olla, pole aga Roosaare enda kadumisohus rahas. Pikad tunnid mööduvad hoopis karistusseadustikku tõlgendades. On alust arvata – ja mõned nõustajad nii talle ütlevadki –, et sadade investorite rahakaotuse eest võib vastutada Roosaare isiklikult, kriminaalvastutuseni välja.
Siiani ei ole avalikkusel täit pilti, kui suur oli Roosaare roll selles, et sajad – Ekspressi allikate andmeil on neid u 500–600 – investorid oma raha Planet42 „kasvuloosse panustama“ viisid.
Olgu ette öeldud – väga suur.
Selle pinge all Roosaare murdub vaimselt, käitudes 5. augusti hommikul „Tallinna linnapildis ebaadekvaatselt“, nagu kirjeldab politsei Õhtulehele. Roosaare vajab vaimse tervise kiirabi. Pere palub diskreetsust toimunu kajastamisel, et anda talle taastumisaega, ja teavitab avalikkust, et see võtab vähemalt paar kuud.
Ajakirjandusele öeldakse, et suhelda ei saa, kirjadele ja kõnedele Roosaare pikalt ei vasta.
Samal ajal tegeleb ta juba enda ja teiste investorite huvide koondamisega, suhtleb laenajatega. Ta aitab käivitada investorite ühist ettevõtet P42 Recovery OÜ, makstes selle asutamisega seotud kulud ja advokaaditasud. Ta palkab end nõustama tuntud PR-spetsi Henri Käsperi.
Plaan on lihtne: hoida kõik eestlastest investorid ja laenuandjad ühes pundis, et saneerimisele minevast ettevõttest midagigi tagasi saada.
Kas plaani osa on ka soov hoida investorite ja avalikkuse sihik Planet42 peal, mitte aga Roosaarel endal, Ekspressile keegi ei kinnita.
Põhjust seda küsida aga on.
Planet42 vajas raha nagu õhku
Seitse aastat vana firma on tootnud vaid kahjumit. Eelmisel aastal oli kahjum 20,6 miljonit eurot. Et elus püsida ja priskeid palku maksta, tuli kogu aeg uut raha sisse tuua. Selleks tuli investoreid veenda.
Viimaste aastatega on nooruke firma kokku kaasanud vähemalt 130 miljonit eurot. Valdavalt on see ülikallis laenuraha (üle 100 miljoni). Suurusjärguna 40 miljonit sellest on ilma igasuguse tagatiseta laenud Eesti investoritelt, intressiga kuni 20% aastas.
Ekspress lõi kokku, et laenusündikaate koostanud ettevõtete intressitulude ja intressikulude vahelt teenis ta suurusjärgus 260 000 eurot.
Osa sellest tagatiseta laenurahast on andnud ettevõtte osanikud, kelle seas on väga palju tuntud Eesti ettevõtjaid ja investoreid, sealhulgas Roosaare ise. Tema osaühingule Müügiguru kuulub 0,1% ettevõttest.
Jõukamad, kellel oli soovi laenata korraga üle 100 000 euro, andsid ettevõttele laenu otse. Kõik ülejäänud – hinnanguliselt kuni 600 Eesti investorit (täpset arvu ja nimekirja keelduvad osapooled avaldamast) – panid oma raha ettevõttesse nn laenusündikaatidega. Raha koguti kokku ja üks ettevõte andis Planet42-le edasi.
Neid sündikaate Roosaare kokku panigi.
Ta sai Planet42-lt selle eest tasu. Kui palju täpselt, ei ole teada. Sellele küsimusele ei vasta Roosaare, tema advokaat ega Planet42 asutaja ja kõneisik Eerik Oja.
Ekspress lõi kokku, et laenusündikaate koostanud ettevõtete intressitulude ja intressikulude vahelt teenis ta suurusjärgus 260 000 eurot (osa aruandeid on veel esitamata ja mõnel juhul oli laenusündikaate koostatud ka teisele kliendile). Lisaks intresside vahele sai Roosaare Planet42st allikate sõnul ka muid tasusid, kuid pooled neid ei avaldanud.
See tähendab, et Roosaare ei olnud enam sõltumatu investeerimisguru-arvamusliider, vaid Planet42 pidevast rahakaasamisest huvitatud osapool.
Kaardimaja laotakse üles
Paljud investorid, kellega Ekspress selle loo jaoks rääkis, rõhutavad just seda, et kui Eesti rahatarkade koorekiht, aga ka idusektori tuntud nimed olid Planet42 asutajate poolt pardale saadud, tõmbas see kaasa ka lihtsurelikud. Investeerimisstaaride tuntus, maine ja populaarsus andis julguse ka oma raha mängu panna. Usuti, et kuna nad sellest firmast kogu aeg räägivad, on nad oma „due dilli“ (põhjaliku taustauuringu ehk due diligence – Toim.) ära teinud.
Planet42 eripära oligi see, et suudeti korraga kaasa tõmmata kaks erinevat seltskonda. Firma asutaja Eerik Oja kuulus kitsasse Eesti investeerimisgurusid ühendavasse nn tarkade klubisse ehk Mastermind-gruppi, nagu nad ise ennast nimetavad.
Selles grupis vahetavad igapäevaselt investeerimisideid ja -hoiakuid teiste seas veel Kristjan Liivamägi, Kristi Saare, Taavi Ilves, Marko Oolo, Jake Farra jt. Grupi liikmed on sõbrad, mitte vaid vestluskaaslased. Neid ühendab ka see, et investeerimishuviliste kogukonnas, mida ka sektiks nimetatakse, on nende sõnal ja valikutel väga suur kaal.
Alguses elati niisama kaasa ja lõõbiti elust kaelkirjakute keskel, ent varsti oli kogu seltskond oma rahaga Planet42 investorite seas. Hiljuti on mitmed neist avaldanud, et Planet42 osakaal nende portfellis on olnud liiga suur. Taavi Ilves ja Jake Farra on näiteks tunnistanud avalikult, et see on olnud üle veerandi. „Ma arvan, et olin ise suurest intressist, usaldusest ja enda ahnusest pimestatud,“ sõnab Farra Ekspressile.
Samamoodi käib asi ka omavahel läbipõimunud idusektoris. Isiklikud suhted maksavad. Alati vaadatakse, et rahastajate seas oleks mõni n-ö suur nimi ja siis avanevad rahakotirauad märksa hõlpsamini. Planet42 investorite seas oli tuntud Eesti iduinvestorite koorekiht, mis avas ukse sellesse maailma: Markus ja Martin Villigud, Taavi Madiberk, Yrjö ja Rait Ojasaar, Lauri Meidla, Jevgeni Kabanov ja paljud teised.
Seda argumenti kasutas ka Jaak Roosaare oma laenusündikaate soovitades. „Ettevõte tõstis just korralikult uut kapitali ja investorite nimekiri on nagu Who’s Who (kes on kes – EE) Eesti investeerimis- ning startup maastikul,“ kirjutas ta septembris 2021 oma blogis.
Roosaare ei olnud enam sõltumatu investeerimisguru-arvamusliider, vaid Planet42 pidevast rahakaasamisest huvitatud osapool.
Teine tuntud investeerimisblogija, tuvimaski ja varjunime taha peituv Rahakratt on tunnistanud avalikult, et Eerik Oja maksis talle, et kratt oma blogis Planet42 rahakaasamisest kirjutaks.
Roosaare, kellel oma väga populaarse blogi ja kontaktide kujul oli priske fännibaas ja ka kogemus laenusündikaatide koostamiseks olemas, oli selles töös muidugi suurusjärgu võrra kasulikum. Mõne aasta jooksul mainib ta oma blogis Planet42 kui investeerimisvõimalust mitukümmend korda, sealhulgas pakub avalikult osalemisvõimalust ca 20 sündikaadis. Veel rohkem pakkumisi saavad huvilised meilitsi.
Ehkki avalikkus teab, et Roosaare on neid sündikaate kokku pannud, tuleb üllatusena selle tegevuse mastaap.
Oma esimeses avalikus kommentaaris pärast Planet42 saneerimismenetluse algust tunnistab Roosaare Ekspressile, et kokku tuli nelja aasta jooksul tema kaudu „ca 50 erinevat laenusündikaati ja osalejaid nendes oli sadades“.
Miljardid ei millestki
Esimese rahakaasamise Planet42 heaks teeb Roosaare 2020. aasta juulis. Ta saadab oma kontaktidele e-kirja, kus uurib huvi kohta „rahastada Eesti startupi CarGeti (uue nimega Planet42) kasvu.“
Intress on 14% aastas, mis oli pankade nullintresside ajal väga ahvatlev. Soovitud 200 000 euro asemel tuleb kokku 300 000.
Septembris minnakse uuele ringile. Jälle 300 000 eurot. „Kui kellelgi on ka huvi oma ettevõttega riskilaenu anda ja 18% aastas igakuiselt intressi saada, siis võib mulle kirjutada,“ pakub Roosaare oma blogis.
Seda ringi saadab retoorika, millest saab laenuvõtmiste refrään: see jääb ilmselt viimaseks nii hea intressiga laenuks, sest „nad said USA suure raha lukku“, kirjutab ta oma blogis.
Juba detsembris tuleb uus raund. „Riskid ettevõttel pigem nüüd madalamaks läinud tänu odavamale korporatiivlaenule. Neil on tulevikus plaanis saada finantseerimiskulu 10-12% peale,“ kirjutab Roosaare järgmises kirjas.
Siit edasi algavad pidevad e-kirjad ja blogipostitused. Laenuraundid lähevad sagedasemaks ja kasvavad suuremaks. Näiteks oktoobris 2022 kogub Roosaare korraga 940 000 eurot, millele järgneb kohe detsembris 500 000 ja jaanuaris 2023 jälle 500 000. Viimastel aastatel on sündikaate eriti palju.
Kui Eesti rahatarkade koorekiht, aga ka idusektori tuntud nimed olid Planet42 asutajate poolt pardale saadud, tõmbas see kaasa ka lihtsurelikud.
Investeerimine käib Roosaare poolt selleks eraldi loodud osaühingute kaudu, mis pidevalt muutuvad. Firmade nimed peegeldavad üha kasvavat ambitsiooni. Kui esimesi laenuringe viivad läbi Planet24 OÜ või Venturist Capital OÜ, siis väljakule astub ka Miljonid ei millestki OÜ, millele lisandub mõistagi Miljardid ei millestki OÜ.
Kokku kasutab Roosaare laenude haldamiseks kuut eri ettevõtet. Kõigi nende laenuportfell on napilt alla 2,4 miljoni euro. Just sellest piirist alates on kohustuslik tellida audiitorilt majandusaasta aruande ülevaatus. Allikate sõnul võib see olla põhjus, miks laenud eri ettevõtete alt anda. Roosaare seda ei selgitanud.
Roosaare blogi näitas muu hulgas, et tema enda stiil laenude andmisel on pigem agressiivne. Ta toob näiteks välja oma 2022. aasta kokkuvõttes, et tervelt 87% tema passiivsest tulust laekus laenudest (11% dividendidena, 2% üürina), „siinkohal tuleb suured tänusõnad edastada Planet42 töökale kollektiivile“.
2021. aasta maikuu kokkuvõttes kirjeldas ta, kuidas laenamises oli aktiivne kuu ja raha küsiti uksest ja aknast. „Katsusin küll enamasti „ei“ öelda, kuid rahakraanid läksid ikka üsna lahti. Viisin läbi Planet42 eelmise aasta laenu refinantseerimise, veidi tuli uut raha ka 14% intressiga juurde.“
Ta kirjeldab veel mitmeid laenutehinguid ja nendib, et kõik see kokku viis selleni, et mai lõpuks investeeris ta „suhteliselt aurude peal“. „Isegi bensiiniraha polnud enam ja pidin alandlikult LHV laenuonu paluma, et mulle võimenduslimiiti juurde keerataks. Teatav flashback oli 2020. aasta märtsist, tõmbasin isegi ühele tuttavale kõne peale, et kas vajadusel nädalaks cashi saaks …“ räägib paljudele eeskujuks olev investor.
Roosaare asub hoiatama: võite kõik kaotada
Ühtegi hoiatust riskide kohta Roosaare esimestel aastatel oma investorkirjadele ei lisa. Selle asemel on sõnumid, nagu võiks oodata Planet42 müügimehelt: võidukad teated kaasatud rahast ja nimekatest investoritest, suurendatud autopargist, erakordsest intressist. Seda vaatamata faktile, et mis tahes finantsnäitajad olid Planet42 puhul aastaid sügaval „punases“.
2022. aasta detsembris toimub siiski märkimisväärne muutus, mis viitab, et tema tegevuse küsitavus on jõudnud Roosaareni.
Esimest korda hoiatab ta kirja lõpus investeerimisriski eest: „Tegu on tagamata laenuga ja seetõttu on teoreetiliselt võimalik kogu investeering kaotada. Palun investeeri vastutustundlikult ja ainult sellist raha, mida oled nõus kaotama!“
Vahepeal jääb hoiatamine taas unarusse, ent 2023. aasta novembris investoritele kirjutades ja taas raha kaasates lisab Roosaare senisest põhjalikuma hoiatusteksti, kus rõhutab, et tegemist pole avaliku pakkumisega: „Tegu on tagamata laenuga ja seetõttu on teoreetiliselt võimalik kogu investeering kaotada. Palun investeeri vastutustundlikult ja ainult sellist raha, mida oled nõus kaotama! Tegemist ei ole avaliku pakkumisega ega kutsega investeerima, iga investor peab ise tegema vajaliku kodutöö. Ettevõte jätab endale õiguse valida laenus osalevaid investoreid.“
Advokaat: lepingud piiravad väikeinvestori õigusi
Ekspress tutvub mitme investori lepingutega ja palub neile hinnangu anda ka finantsõiguse advokaadil. Triniti vandeadvokaat Katri Tomson nendib, et lepingute tasakaal on paigast ära ja ebamõistlikult Roosaare firmade huvide poole kaldu.
„Pean tunnistama, et ma ei ole ammu näinud niivõrd väikeinvestori õigusi piiravaid lepinguid kui need,“ ütleb Tomson.
Ta toob välja, et lepingutes puudub pea igasugune väikeinvestori poolne lepingu üles ütlemise võimalus, sh ka siis, kui laenu saanud Roosaare firmad ise lepinguid oluliselt rikuvad. Samuti on väikeinvestoril välistatud saamata jäänud tulu nõue ja seda ka puhuks, kui Roosaare firmad laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustusi ei täida.
Lepingud sisaldavad ka punkti, nagu oleks kõik tingimused poolte vahel detailselt läbi arutatud ja justkui väikeinvestor kinnitaks, et on saanud kokkuleppe tingimusi mõjutada ja peab neid mõistlikuks. „Tegelikkuses ei vasta seesugused kinnitused aga tõele,“ sõnab advokaat, kellel on ka endal kliente, kes on Roosaare laenusündikaati panustanud.
Üks väikeinvestor jagab Ekspressiga, et pärast intressimaksete peatamise teadet on ta avaldanud soovi lepingust taganeda, kuid teine pool ongi viidanud lepingupunktile, mis seda ei võimalda.
Finantsinspektsioon vaikib
Mitmed Ekspressiga vestelnud finantsala asjatundjad on väljendanud hämmingut, et Roosaare avalik ja süsteemne laenusündikaatide koostamine ei olnud Finantsinspektsiooni järelevalve all.
„Oleme enda pundis juba pikemat aega arutanud, et Roosaare tegutses hästi libedal jääl,“ nendib üks tuntud investor. Ta selgitab, et sellise „nagu muuseas“ rahakaasamise probleem on, et investoritele ei selgitata piisavalt investeeringuga kaasnevaid riske ega kontrollita nende tausta – näiteks seda, kust raha pärit on.
Vandeadvokaat Tomson ütleb, et kuivõrd üleskutse selliste lepingute kaudu investeerimiseks oli avalik ja kaasatud laenuraha kokkuvõttes väga suur (vähemalt 12 miljonit eurot – toim), siis paneb tedagi imestama, et väikeinvestorite õigused ja huvid on finantsjärelevalve pilgu alt väljas.
Ühe Eesti fondijuhi hinnangul on Roosaare tegevus reeglitega vastuolus ning selliste mahtude juures peaks olema finantsteenuse litsents. Ta toob näiteks, et kui pakud investeerimistoodet enamale kui 150 isikule, tuleb koostada prospekt, mis eeldab tegevusluba Finantsinspektsioonilt.
Kirjeldus vastab investeerimisteenusele väärtpaberituru seaduse mõttes, ütleb teine finantsõigusele pühendunud advokaat, ent seal on detaile, mis võivad viia vastupidise järelduseni. Seetõttu on Finantsinspektsioonil ulatuslik otsustusõigus.
Ekspressiga suheldes peseb Finantsinspektsioon aga oma käed vastutusest puhtaks. Pressiesindaja Kaisa Gabrali sõnul on nende mandaat kontrollida üksnes neid teenusepakkujaid, kellele nad on välja andnud finantsteenuste tegevusloa. Roosaarel ja Planet42-l sellist tegevusluba ei ole.
Ent kas Roosaare pidanuks seda taotlema? Sellele inspektsioon ei vasta. Ta lükkab vastutuse investorlaenude vahendajale endale ja seejärel teistele asutustele: „Nii Jaak Roosaare kui ka teised finantsturul tegutsejad peavad hindama ise või nõustajate abiga seda, kas neil on tegutsemiseks vaja taotleda inspektsioonilt tegevusluba. Tegevusloata tegutsemine on kuritegu, mis tuvastatakse politsei, prokuratuuri ja kohtu poolt kriminaalmenetluses,“ vastab Gabral.
Tegevusloata tegutsemise eest näeb karistusseadustik ette kuni kolmeaastase vangistuse. „Kui on tekkinud sellised kahtlused, siis tuleb sellest teada anda eelkõige politseile või prokuratuurile,“ ütleb Gabral.
Politsei, prokuratuur ja rahandusministeerium näitavad aga uuesti finantsinspektsiooni poole – vastuseid tuleks küsida sealt.
Ehkki avalikult ei soovi finantsinspektsioon justkui teemaga tegemist teha, siis kulisside taga toimetatakse küll.
Näiteks saatis inspektsiooni juht Kilvar Kessler septembri algul Eesti fondijuhtidele nõudekirja, et nood annaks aru, kas keegi on osutanud Planet42 heaks investeerimisteenuseid. Jaatava vastuse puhul soovib Kessler teada teenuse sisu, klientide ja tehingute arvu ning rakendatud investorikaitse meetmeid. Mis mõte sellel päringul oli, ei soostunud Finantsinspektsioon selgitama.
Oma blogis on ta öelnud, et on saanud mõnda aega intresse ehk siis saaks sellest midagi maha lahutada, aga samas kadus tal intresside näol 1000eurone igakuine sissetulek. „See on umbes kolmandik mu higivabast sissetulekust,“ sõnab ta.
Rahakratt vastas ka mõnele Ekspressi küsimusele.
Millal Planetile laenu andsid ja kas otse või läbi sündikaatide? Omakapitali investor sa pole?
Ma olen jah see mees, kes laenu andis ja minul omakapitali pole. Mul on muide eredalt meeles kunagine vestlus sõpradega, kui Planetisse raha suskasime, et huvitav, mis saaks, kui asi uppi lendaks – et kas saame siis kõik Aafrikasse minna ja igaüks lohutuseks näiteks ühe Fiat Punto sealt endale ära tuua? Kui keegi viitsib ja aega on, siis võiks küll mingi vähe lõbusama ansambli siitkandist kokku panna, Aafrikasse lennata ja hakata manuaalkastidega 1990ndate vääris-saanidega Eesti poole uhama. Sellest saaks päris hea reality teema kokku keeta: paneks Bussi-Kristo, Ada-Nelke, Baari-Madise jt kultuuritegelased rooli, kaamerad veerema ja action!
Kunagi mainisid oma blogis, et Planet42 asutaja Eerik Oja palus sul nende Mintose rahakaasamist mainida ja ka maksis selle eest. Kas meenutaksid veidi täpsemalt, kui palju ta tasus ja kas ka hiljem soovis koostööd teha?
14. aprill 2022 oli tõesõna nii, et mulle tuli Aafrikast elektronkiri ja lootsin, et olen ka lõpuks ometi üks neist õnnelikest, kellele Nigeeria prints kirjutab ja soovib 18 miljardit banaanilehekupüüri annetada. Aga võta näpust. Oli hoopis keegi tavaline Eesti poiss Eerik, kes soovis mu blogi reklaamikanalina kasutada. Ma arvan, et tol ammusel ajal oli sellise koostöö tasuks maksimaalselt 1000 eurot, sest siis käis blogis igakuiselt vast 20 000 inimest, täna on neid juba seal 40 000 juures ja koostööde hinnad algavad ikka Peetri keskklassi ridaelamu suurusjärgust. Kas ma kahetsen seda diili? Kaugeltki mitte. Ma tegin ju otsuse nende faktide pealt, mis mul 2022 olid ja pidu tundus igati paljulubav.
Kõik need täna stiilis „ma juba ammu teadsin, et see asi läheb kärssama ja ma olin nii arukas, et ei pannud sinna raha“ välja ilmunud postitajad ... Kus te varem olite? Või miks te täna neid sõnavõtte avaldate? Mulle selline enese saba tagantjärele liputamine ei istu. Noh, okei, oskasid mingil põhjusel eemale hoida, so what? Mis mul täna selle infoga teha on või kelle käest sa teenetemärki ootad nüüd? Ei mõista. Igal juhul meil Eerikuga esimesest deidist asjad edasi ei läinudki ja rohkem mul temalt postkastis kirju kahjuks või õnneks ei ole.
Kuivõrd sa Eerik Oja või Marten Orgnat isiklikult tunned?
Täiesti null. Esiteks ma ei jõua kõiki tunda, teiseks ma ei tahagi kõiki tunda. Oma otsused tegin selle info pealt, mis avalikult saada oli ja täna on isegi hea meel selle üle, et mul mingit n-ö sisekaemust asjasse ei olnud. Võiks mõelda nii, et nad on Trigonis töötanud mehed ja järelikult ei saa ju full lambad olla – kuigi võib teoretiseerida, et Trigon on suurelt ka põllumajanduses ja mine tea ... Aga noh, tõsiselt rääkides, siis Eerik ja Marten ei ole ju mingid äsja ühe „MBA kraad 45 minutiga“ veebikursust võtnud tüübid, kes gloobuse peal näpu suvalisse kohta panid ja mõtlesid, et prooviks just selles kohas mingi putka püsti panna.
Aga Roosaaret?
Ei tunne. Jah, teeksin vahet ja tunneksin ära, kui panna kõrvuti Raha-Jaagu ja Ene Ergma fotod ... Aga ma pole isegi Sakus käinud (Jaak Roosaare elab Sakus - EE), kuna elu on lühike ja ma ei viitsi igast maakohti läbi kolistada. Mul on parematki teha ja pigem suunan oma pilgu ikka Londoni, Tokyo ja Mumbai poole, mitte ei unista perifeeria kiludega koos sulpsu lüüa.
Oled Roosaare suhtes kriitiline olnud - kas seda lihtsalt naljaga või ka tõsisemalt? Kas ja mida oleks ta sinu hinnangul pidanud teisiti tegema raha kaasates?
Ma olen kõikide suhtes kriitiline – eriti enda suhtes! Ei, Raha-Jaagu vastu pole mul otseselt kunagi midagi olnud. Ma ei ole samuti kohaliku sendimaastiku plekitu peaingel Miikael, et peaksin hakkama Delfis hinnanguid andma, mida tema oleks võinud teisiti teha – minu hinnang selles teemas maksab täna täpselt null eurot ja on lihtsalt soe õhk, mis ei aita mitte kedagi.
Kui palju süvenesid Roosaarega sõlmitud lepingutesse? Vandeadvokaat hindab neid investoreile kahjulikuks ja ebamõistlikult Roosaare poole kaldu olevateks.
Need olid kõik suht ühesugused tüüplepingud. Kui ei meeldi, ei pea osalema. Selles mõttes täiesti arusaadav, et sa ei saa raha kaasates hakata iga vennaga lobisema, et kuule, millist lepingut sina sooviksid.
Lepingus on punkt, mille kohaselt oli selle sisu poolte vahel läbi räägitud. Tegelikult ei saanud meie andmeil investorid kaasa rääkida.
Jah, ei saanud seal keegi minu teada lepingu sisu arutada. Söö või lahku lauast. C*nt move (viide ebameeldivale käitumisele – EE), aga mis teha, kui turg on selline, et lubab nii teha ja rahvas osaleb. Ega peadki arvestama sellega, et kui räpipeole lähed, siis õõtsud DJ valitud Wu-Tangi järgi, mitte ei hakka seal pedro-pedro-pedrot lunima.
***
Tahad olla kursis Ekspressi lugudega? Laadi alla ka Ekspressi äpp!
***
