Planet42 rääkimata lugu: Kapitalismi kool Eesti idueliidile ehk Kuidas võeti käest nii firma kui ka raha
(195)Planet42 ei tabanud ootamatu äririski realiseerumine, nagu sadadele Eesti investoritele ja avalikkusele kinnitatud on. Oma rahast on nad ilma jäämas, kuna firmasse toodud rikkad välismaised suurrahastajad andsid käsu raha põletamine lõpetada ja kasumisse jõuda. Et eestlastest juhid seda ei suutnud, teevad nüüd otsuseid paar välismaalast.
Tänavu juuli lõpp. Videokõnes kohtub eestlaste asutatud autorendifirma Planet42 Londoni emafirma juhtkond. Kuigi seitsmeliikmelises kogus on eestlastel häälteenamus (neli kolme vastu) ja paberil omavad Eesti investorid üle 70 protsendi Planet42st, on vaekauss firmas juba mõnda aega välismaalaste suunas kaldu.
Põhjus on lihtne. Nad esindavad rasket raha – kümneid miljoneid eurosid ettevõtte varade tagatisel antud laene, mille Planet42 viimase pooleteise aasta jooksul võttis. Suurrahastajatega sõlmitud lepingud polnud koostatud rumalalt. Välismaalased said võimaluse käskida ja keelata, kust kuhu grupis raha voolab. Kui firma peaks hätta jääma, võivad nad 80% Planet42 varadest lihtsalt ära võtta.
Koosoleku lõpuosas jõuabki juhatus punktini, et Eesti tütarettevõte Inclusion OÜ on makseraskustes. Tehakse otsus, mis raputab Eesti investeerimiskogukonda põhjani. Ettevõte lõpetab kokku ligi 700-le Eesti päritolu laenuinvestoritele nii intresside kui ka laenu põhiosa tagasimaksed.
Üks juhatuse välismaalasest liige teeb koosolekul ettepaneku, et teate intressi- ja laenu tagasimaksete peatamisest võiks Eesti investoritele välja saata PR-büroo – nii olevat lihtsam, ei pea kaeblevate investoritega tegelema.
Eestlastest juhatuse liikmed Marten Orgna, Eerik Oja, Lauri Meidla ja Rain Ojasaar on kuuldust hämmingus. Ettevõttesse on aastaid sääste pannud nende sugulased, sõbrad, äripartnerid. Suur osa Eesti finantsladvikust on Planetis (nagu Planet42 omavahel kutsutakse) kaelani sees. Planet42-le laenuandmisest on rahatarkust pühaks pidavas Eesti investorite kogukonnas saanud tõeline laenufestival. On neid, kes on ülihea intressi ja investeerimisgurude kihutustöö tuules laenanud sinna seitsmekohalise summa. Ilma tagatiseta.
Raputust, mida see otsus kaasa toob, ei saa peita mõne PR-firma selja taha. Lõpuks otsustatakse, et teate saadab välja Eerik Oja, võttes tule enda peale. Ka avalikkusele selgitusi jagada on voli ainult temal.
Oja müüb järgnevatel nädalatel investoritele ja avalikkusele versiooni, et Planet42 raske otsuse tingisid ootamatud asjaolud ning ettenägematu „äririski realiseerumise tõttu“ on raha ettevõttes otsas. Esimeses teates räägib ta veel maksete ajutisest peatamisest, et „lahenduste leidmiseks“ aega võita. Ent juba kolm nädalat hiljem käib täie hooga firma saneerimiskava koostamine.
700 Eesti investorit on šokis. Otsus on neile nagu välk selgest taevast. Vaid mõni nädal varem teatas Planet42 väga edukaks osutunud rahakaasamisest ja ettevõtte tugevast seisust, mis ka laenuinvestorite seisu pidi parandama. Paljud investorid olid seetõttu oma laene pikendanud.
„4 miljoni euro asemel on juuni alguseks laekunud ettevõttesse 11 miljonit eurot [...] Antud kapitali suunatakse äritegevuse skaleerimiseks (autode ost Lõuna-Aafrika Vabariigis) kui ka võimaldab puhvreid hoida. [...] Lepingutega kaetud rendilepinguid on ligi 12 000. Käesoleval aastal liitus Planet42 omanikeringiga Aafrika suurim pank, Standard Bank,“ ladus Planet42 investorsuhete juht Maria Oja Eesti investoritele häid uudiseid veel tänavu 17. juunil.
Maksete peatamine on karm pauk. Pärast seda on vähe lootust, et keegi sellesse ettevõttesse kunagi raha paneks. Paljud investorid hindavad selle teate peale Planeti investeeringute väärtuse oma Exceli tabelites nulli. Hulljulgemad neist kaotavad üle poole oma koguportfellist.
Kuidas jõudis alles sel kevadel suuri rahasüste saanud Eesti idu mõne nädalaga eduloost krahhini?
Kuhu kadusid 700 Eesti investori kümned miljonid eurod?
Ekspress rääkis lähedalseisvate allikatega ja vaatas süvitsi firma kvartali- ja aastaaruandeid. Selgub, et asjalood on paljuski teisiti, kui avalikkusele seni esitatud.
I. Tugevama õigus
Planet42 hakkas eestlastel käest libisema 2023. aastal algul. 2017. aastal asutatud firma nina oli aastate jooksul ennegi vee all käinud, ent laenude pikendamise ja uute pealevõtmisega tuldi iga kord elule tagasi.
2022. aasta sügiseks oli aga olukord muutunud. Laenude null-intresside aeg oli läbi, rahale tekkis hind. Investorite isu Planetisse vahendeid pumbata kuivas kokku. Mitmed sinna panustanud vajasid hoopis ise raha ja üritasid Planeti osalusi või laene üksteisele või Jaak Roosaare sündikaatide kaudu rahvale müüa.
Planeti autorendiäri vajas aga toimimiseks uut raha nagu sukelduja õhku. Plaan nägi ette kasvada, kasvada, kasvada – küll siis kunagi tuleb ka kasum.
Asutaja ja toonane finantsjuht Marten Orgna nägi terve 2022. aasta vaeva, et tuua lõpuks pardale suurinvestor, kes ettevõtte alalist rahanälga leevendaks.
Ta leidis selle. USA võlakirjafond Rivonia Road Capital investeerib finantsidudesse ja 2023. aasta veebruaris lubaski Rivonia, et avab Planetile võimaluse laenata kuni 75 miljonit dollarit. Samal ajal hüppas pardale USA fond ARS Holdings, koos selle partneri Andrew Rolfe’iga.
Briti emafirma loomisega tekkis olukord, kus laenud jäid Eesti ärikehasse, otsustamine ja lepingud suurte fondide ja pankadega liikusid Suurbritanniasse.
Tegevjuht Eerik Oja rõkkas toona, et saadud raha võimaldab firmal üle rullida ehk refinantseerida 13 miljoni eest vanu laene ja osta lisaks juurde 10 000 autot.
Juhtus aga midagi muud.
Andrew Rolfe sai oma investeeringu eest Planet42 nõukogu juhiks. Tema eestvõttel loodi 2023. aasta augustis Planet42-le emafirma Suurbritanniasse. Seda olevat nõudnud institutsionaalsed investorid, sealhulgas Lõuna-Aafrika Vabariigi Standard Bank, kes Rolfe’i renomee ja sidemete toel tänavu märtsis Planet42-le 15 miljonit eurot laenas.
Eesti investoritest said uue Briti firma osanikud, kõik paistis turvaline. Tegelikult tekkis emafirma loomisega olukord, kus aastatega kokku kuhjatud laenud jäid Eesti ärikehasse Inclusion OÜ, ent otsustamine ja lepingud suurte fondide ja pankadega liikusid Suurbritannia emaettevõttesse. Sissetulekud aga jäid Lõuna-Aafrika Vabariigis olevasse tütarfirmasse.
2023. aasta 5. juulil istus Planeti finantsjuht Marten Orgna Äripäeva saates „Kuum tool“. Ajakirjaniku pinnimise peale tunnistas ta, et käes on idufirmade tõetund. Kui veel hiljuti sai fokuseerida hüperkasvule, siis nüüd nõuavad suurinvestorid kasumit, rääkis Orgna. Planetil olla selleks aega 9–12 kuud.
Mis saab, kui see ei õnnestu? „Pigem räägime Planeti puhul siin kas kasvust või soft landing’ust (pehmest maandumisest – EE), kui kasumi saavutamine peaks jääma pikemasse tulevikku. Meie puhul ei teki äkilist pillide kokkupanemist,“ lubas Orgna aasta tagasi raadioeetris.
Kasumit muidugi ei tulnud. Tulu ja varad kasvasid tasapisi. Laenukoorem ja intressimaksed sööstsid aga raketina üles. 2023. aastal teenis firma üle 20 miljoni euro kahjumit.
Muutused algasid.
2023. aasta lõpus otsustati, et asutaja Orgna kõrval saab teiseks finantsjuhiks Marc Alvey. „Marc + Marten = 1 + 1 = 3!“ kirjutas firma reipalt oma investoritele tänavuse esimese kvartali aruandes. Seestpoolt paistis pilt märksa hapum – asutaja tõrjumist finantsotsuste juurest sümboolsele ametikohale nägid firma töötajad pigem valemina 1+1=1.
Nii ka läks. Tänavu kevadeks oli Orgna finantsjuhi ametist ilma jäetud.
II. Mis ikkagi juhtus?
„Sisuliselt on Marten ja Eerik juba mõnda aega juhtimisest taandatud. Seal on teine CEO ja CFO (tegevjuht ja finantsjuht – EE) juba mitu kuud. CEO vahetust on kommenteeritud töötajatele, aga väljapoole vist mitte,“ ütleb Ekspressile Planeti nõukogu liige Lauri Meidla.
Teise, anonüümsust palunud allika sõnul tunnistasid Oja ja Orgna kitsale ringile Eesti investoritele, et teised direktorid ja võlausaldajate esindajad polnud nende tööga rahul ning Oja-Orgna on juhtimisest suures osas välja söödud. Kui enne juhiti Planetit pigem Tallinnast, siis nüüd on tegev- ja finantsotsused Johannesburgis.
Planet42-le korduvalt raha laenanud investor märkis, et firma esindaja ütles talle – raha pole otsas, lihtsalt kraanid keerati kinni.
Ühe Ekspressiga suhelnud Planet42 grupi juhatuse liikme hinnangul ei olnud intressimaksete äkkpeatamine tänavu juulis tegelikult vältimatu. Inclusion OÜ võinuks investoreid veel mõnda aega edasi teenindada, ent grupi tasandil otsustati Eesti firma rahadest ära lõigata. Tegelikult on Suurbritannia emaettevõtte kontol raha 2,4 miljonit eurot, Lõuna-Aafrikas sealses tütarettevõttes 4 miljonit ja see firma teeb iga kuu 3 miljonit dollarit käivet. Ekspressi allika sõnul ei liigu raha aga kumbagi pidi.
Sama väidab Ekspressile ka üks Planet42 keskastmejuht. Tema sõnul puudusid vahetult enne intressimaksete peatamist ettevõtte sees märgid sellest, et numbrid oleks järsult halvenenud. Suurbritannia emaettevõtte vastav otsus tuli töötajatele üllatusena, sest grupi eri harudes oli tallel ligi 10 miljonit eurot vaba kapitali.
Ka Planet42-le aastate jooksul korduvalt raha laenanud investor märkis, et firma esindaja ütles talle pärast maksete peatamist, et raha pole otsas, lihtsalt kraanid keerati kinni.
Omal käel eestlased neid avada ei saa. Meidla sõnul olevat eestlastest asutajad saanud nõukogus koguni hoiatuse, et Suurbritannia emafirmast Inclusionisse raha omavoliliselt juurdekandmisel võidakse nad kohtusse anda, süüdistuseks emaettevõtte huvide kahjustamine.
Nüüd kõnnivadki Orgna ja Oja nagu munakoortel. Otsused pole nende kätes. Vihased investorid vaatavad õigustatult aga nende otsa. Avalikku vastasseisu suurlaenajate esindajatega Eesti idumehed minna ei saa, kui ei taha just kõike kaotada.
Orgna jätab Ekspressi küsimustele vastamata, kuigi palub otseselt teda puudutavad küsimused saata kirjalikult ja saab korduvaid meeldetuletusi. Oja jagab küll kommentaare, kuid jätab valdava enamiku küsimustest sisulise vastuseta. Kord on põhjenduseks see, et suurlaenajate lepingute sisu on konfidentsiaalne, kord see, et küsime infot, mida ei ole veel öeldud isegi paljudele investoritele.
Nii ei saagi avalikkus teada, milliseid lepingutest tulenevaid õigusi on senior lender’id (nagu firmas suuri tagatud laene andnud fonde ja panku nimetatakse) praegu realiseerinud. Samuti seda, kui suur osa kontrollist ettevõtte üle anti USA fondidele ja LAVi Standard Bankile.
„On täiesti loomulik, et investoritelt raha kaasamisel investorite osalus kasvab ning aja jooksul asutajate roll väheneb, nii on läinud ka Planet42 puhul,“ pareerib Oja.
Osa lähedalseisnuid mäletavad aga, et ohtu kontroll kaotada aimati ette. „Kui Andrew [juhatusse] sisse tuli, siis mõtlesime, et temaga peab ettevaatlik olema. Tema playbook on hoopis teistsugune. See oli teada, aga samas – raha oli ka vaja! Siis mõtlesimegi: kui vaatame nõukogu hääli, siis nad ei saa midagi läbi suruda,“ meenutab üks Planeti siseelu hästi tundev allikas.
Tuleb välja, et said küll. Needsamad lepingud, millega välisfondid ettevõttesse kaasati, andsid neile selleks hoovad.
Kuna Lõuna-Aafrika tütarkehast ei tulnud juhtkonna otsusega raha enam Eestisse, jäi kõrvuni võlgades Inclusion OÜ maksehätta.
Eerik Oja on avalikkusele korduvalt selgitanud, et ettevõtte radikaalse otsuse investorid rahata jätta tingis „ootamatult halvenenud äritegevus“ ja „realiseerunud äririsk“. Et ettevõttel tõmbas hinge kinni see, et juulis lõpetati Lõuna-Aafrikas lühikese aja jooksul tuhatkond rendilepingut. Kliendid olla saanud kurjaks, sest autod lagunesid ja firma ei suutnud neid parandada. Siis veel poliitiline ebastabiilsus LAVis ehk valimised, mis olevat mõjutanud klientide kindlustunnet ja käitumist. Lisapõhjenduseks veel ka Lõuna-Aafrika valuuta randi järsk tugevnemine juuni lõpus, mistõttu tuli väidetavalt maksta pangale laenu julgestamiseks kahe miljoni euro suurune lisatagatis.
„Planet42 oleks pidanud olema piisavalt tugevas seisus, et volatiilsusele vastu panna. Aga kuhjunud kahjumite tõttu oli laenukoormus kasvanud liiga suureks, mistõttu on Planet42 muutunud finantsiliselt haavatavaks ootamatutele muutustele ärikeskkonnas ja klientide käitumises, mis tõi kaasa likviidsuskriisi,“ tunnistab Oja Ekspressile saadetud kirjalikes vastustes.
Teisisõnu: laenatud oli liiga palju. Enam polnud pääsu.
III. Jätkusuutmatu äri ja laialt elamine
Loetletud põhjendused „likviidsuskriisi“ tekkimise kohta peaks finantsanalüüsi valdavates investorites aga omajagu küsimusi tekitama.
Küsimus nr 1: ettevõtte tegelik rahaline seis. Aastate jooksul investoritele jagatud finantsandmete põhjal ei pea vett väide kriitilisest likviidsuskriisist. Varasemaga võrreldes on seis pigem hea, raha on ettevõttes olemas ja ligi kaks korda rohkem, kui viimaste aastate jooksul keskmiselt.
Tõsi, see raha „põleb“ kiiresti – nii, kuidas laene tagasi makstakse. Ent see olukord ei erine kuidagi varasemast.
Firma tulupool on pikaajaliselt stabiilne, mingit süsteemset halvenemist andmetest ei paista. Kuised väikesed kõikumised ei tähenda kriisi. Probleem on pigem selles, et investoritele lubatud agressiivset kasvu samuti ei ole.
Investoritele ja Eesti Ekspressile kättesaadavad aruanded ei sisalda siiski juuli andmeid, mil suurem autode tagastamine ehk rendilepingute lõpetamine Lõuna-Aafrika Vabariigis väidetavalt toimus. Eerik Oja keeldub neid numbreid jagamast.
Küsimus nr 2: autorendilepingute tegelik seis. Isegi, kui ligi tuhat rendilepingut kuu jooksul üles öeldi, nagu väidab Oja, on endiselt toimivaid ja firmale tulu toovaid lepinguid siiski rohkem kui firmal on varem olnud. Autosid on pidevalt juurde soetatud ning rendilepinguta ehk seisvate autode arv on samal ajal tublisti vähenenud.
Kui 2023. aasta esimeses pooles seisis investoritele jagatud info põhjal 20 protsenti autodest jõude, siis tänavu on see number olnud kõigest 10 protsenti. Isegi kui tuhat autot keset juulit tagasi toodi, ei oleks rentimata autode arvus midagi enneolematut. Ka ei näita autode remondikulud mingit olulist halvenemist. Juunis näiteks oli kulu sellele oluliselt väiksem kui eelnevatel kuudel.
Sama on lugu autode mahakandmisega. Juunis tehti seda järsult vähem kui varem.
Küsimus nr 3: Lõuna-Aafrika valimiste järgne poliitiline ebastabiilsus. Ekspressile täpsustab Eerik Oja, et „lepingute lõpetamine on tõenäolisem, kui poliitiline ja majanduslik keskkond on ebakindel“.
Ainult et valimised Lõuna-Aafrika Vabariigis toimusid mais ning juuli keskpaigaks oli uus rahvusliku ühtsuse valitsus kokku lepitud, mis lisas kaua üksi valitsenud Aafrika Rahvuskongressi kõrvale mitmeid majandusmeelseid koalitsioonipartnereid. Turgude reaktsioon on olnud positiivne, kasvuootus varasemast suurem.
Küsimus nr 4: Lõuna-Aafrika randi kursi muutus euro suhtes. „2024. aasta juuni lõpus tugevnes Lõuna-Aafrika randi (ZAR) valuutakurss oluliselt (rohkem kui seitse protsenti), mistõttu pidime maksma kahe miljoni euro suuruse lisatagatise nõude (margin call),“ ütleb Eerik Oja. „Meie jaoks oli see väga suur lisakulu.“
Seegi väide tekitab küsimusi kahel põhjusel. Esiteks, randi kurss euro suhtes on aasta lõikes olnud pigem stabiilne (muutus aasta algusest tänaseni umbes kuus protsenti), kuude lõikes on suurim tõus olnud tõesti juunis, kuid see on jäänud alla nelja protsendi. Ka nädala lõikes pole kurss tugevnenud kordagi üle 2,5 protsendi.
Teiseks, Planet42 võlad on peamiselt eurodes. Sel puhul tähendab randi tugevnemine hoopis seda, et laene on lihtsam teenindada, kuna autorendist teenitud randide eest saab rohkem eurosid. Randi tugevnemine peaks firma rahandusseisu parandama.
Eelnev ei tähenda muidugi, et firma ei võinud pankadele lisatagatist maksta, sest neid lepinguid ja tingimusi Ekspressile ei näidatud.
Kokkuvõttes – põhjust maksete peatamiseks Eesti investoritele on raske leida firma jooksvatest äritulemustest, ehkki just seda on avalikus kommunikatsioonis seni rõhutatud. Suure osa oma tegevusajast on Planet42 olnud finantsiliselt kehvemaski seisus.
Maksete peatamise põhjus on selles, et ettevõte oma praeguse võlakoorma ja intresside maksmise kohustusega, mis eelmisel aastal kasvas 15 miljoni euroni, ei ole võimeline kasumisse jõudma. Aga just seda ootavad suurinvestorid.
Kõik see tekitab küsimuse, kas uued otsustajad soovivad osast probleemist – eestlastest rahastajate antud tagatiseta laenude teenindamisest – lihtsalt vabaneda.
Vähendatakse ka lihtsalt raiskamist. Avalikkuses on tähelepanu saanud, et ettevõtte asutajad ja juhid Oja-Orgna maksid endale nõukogu otsusel veel eelmisel aastal 25 000 euroseid kuupalku.
Planetisse kokku 100 000 eurot investeerinud Jake Farra nendib, et asutajate kõrged palgad tekitavad palju küsimusi. „Ma saan aru, kui me räägiks ettevõttest, mille kasumid on ka päris suured, aga kuna Planet tootis ju ikkagi igakuiselt päris korralikku miinust, siis eesmärk peaks olema ju tegelikult kulusid kokku hoida,“ sõnab ta.
Asutajate kõrged palgad peegeldasid aga ka laiemat stiili, kuidas sügavas kahjumis ettevõttes investorite raha liikus. Edev fassaad käis asja juurde. Kahe aasta eest koliti näiteks Maakri kvartali silmapaistvaima pilvelõhkuja Skyon 16. korrusel olevasse kontorisse, mille privaatset baari, puhkeruumi ja muid erilahendusi on sisekujundajad avalikult esitlenud.
Ent sellest jäi väheks. Lähiajal pidi firma liikuma uutesse kõrgustesse, sõna otseses mõttes – broneeritud oli veelgi eksklusiivsem pind Olümpia hotelli kõrval kohe valmivas Arteri kvartali pilvelõhkujas.
Sellest on nüüd loobutud. Äsja loobuti ka Maakri tänava kontorist.
Ettevõtte Tallinna meeskond käib koos ajutisel väiksemal pinnal ning oodatakse koondamisi. Et paljud töötajad olid ise Planet42 võlausaldajad, peavad ka nemad nüüd oma raha tagasi taotlema saneerimismenetluses.
Kogu ettevõtte töötajaskonda on tänavu kõvasti koomale tõmmatud.
Kahjum on jäänud.
Mitu investorit on Ekspressile öelnud, et loobusid aastate jooksul lisapanusest ettevõttesse, sest priiskav ja silmatorkav stiil vähendasid ettevõtte juhtide suhtes usaldust ja tekitasid küsimuse, kuidas suurimad investorid sellel toimuda lasid.
Vastus on sama, mis Jaak Roosaare Ekspressile antud intervjuus laenuinvestorite kohta ütles – kõik usaldasid kõiki teisi ja lõpuks keegi ei süvenenud. Helded laenuintressid tiksusid igakuiselt arvele, ettevõtte väärtus paberil muudkui kasvas.
IV. Päästekomitee
Planetisse kokku 33 miljonit eurot matnud eestlased on nüüd koondumas P42 Recovery OÜ alla. Seltskonda juhivad suuremalt panustanud investorid Dag Nurm, Paavo Siimann ja sündikaadimeister Jaak Roosaare.
Nurm ütleb Ekspressile, et koondumise eesmärk on mitte jääda tühjade pihkudega, vaid senior lender’itelt mingigi kokkulepe saada.
Seni pole USA fondid ja Aafrika pank end näole andnud. Viimasel kohtumisel istus eestlaste vastas hoopis Planet42 nõukogu juht Andrew Rolfe.
Nurm tõdeb, et tema arusaamist mööda räägivad suurrahastajad pigem läbi Planet42 Londoni juhi, kui kellegi teisega. Eestlastel nendega kohtumist saada pole õnnestunud. Sama ütleb ka Meidla – asutajaid Oja ja Orgnat ei lasta senior lender’itele isegi ligi. Nood räägivad ettevõttega vaid Andrew Rolfe’i kaudu.
Ekspressile on räägitud, et Rolfe on olnud eestlaste nõuete osas toetav, ent tagatud laenuandjate vastu jäävad ka tema käed lühikeseks. Nimelt on kolmik – Standard Bank, ühisrahastusplatvorm Mintos ja Rivonia Road Capital – asunud nüüd Planet42 Lõuna-Aafrika tütarettevõtte teenitavaid tulusid enda nõuete katteks ära võtma. Õiguse nii toimetada annavad neile omal ajal sõlmitud laenulepingud. See tähendab, et Planet42 tütarfirma väärtus langeb oluliselt ja eestlaste lootus sealt raha tagasi saada on muutumas väga väikeseks.
Suurinvestoriite kolmik on asunud nüüd Planet42 Lõuna-Aafrika tütarettevõtte teenitavaid tulusid enda nõuete katteks ära võtma.
Eestlased on seni saatnud Planet42 Suurbritannia emaettevõtte ühispöördumise, milles taotletakse, et Briti firma kontodelt vabastataks raha Inclusionisse. Seda aga pole juhtunud.
Ekspress on proovinud Planet42 tippjuhi Andrew Rolfe’iga paari nädala vältel korduvalt jutule saada. Kirjutame e-kirju, helistame, jätame sõnumeid kõneposti ja Whatsappi, ent tulutult.
Millistest lahendustest Rolfe’iga räägiti, osapooled ei ava. Küll aga saatis Roosaare advokaat Viljar Kähari 16. septembril investoritele kirja, milles viitas võimalusele, et eestlaste laenunõuded võidakse konverteerida mingiks osaluseks, näiteks Planet42 Mehhiko tütarkehas.
„Raha kiiret tagasisaamist pigem ei ole oodata, arutusel on näiteks Inclusioni Mehhiko äri osaluse omandamine ja loodetavasti ka mingi osa rahas, et seda äritegevust arendada,“ kirjutas Kähari. Ta täpsustas Ekspressile hiljem, et kas selline pakkumine reaalselt ka tuleb, sõltub Planet42 emaettevõtte ja tagatud võlausaldajate valmisolekust. Tänaseks ei ole eestlastele pakutud ei osalust ega ka rahalist tagasimakset.
Kui aga Inclusioni saneerimisel kokkulepet ei saavutata, hakkavad USA fondid, Lõuna-Aafrika pank ja Mintos oma nõuete katteks tõenäoliselt Planet42 Mehhikos asuvaid autosid müüma.
Kähari utsitas kõiki Roosaare kaudu laenu andnuid kindlasti loobuma oma nõuetest Roosaarele kuuluvate sündikaatide vastu ning andma need üle P42 Recovery OÜ-le, sest muidu võib oma raha ootama jääda aastateks.
Kriitikute sõnul on P42 Recovery häda see, et Jaak Roosaare laenusündikaatides osalenud peavad selle päästeplaaniga ühinedes loobuma oma nõuetest Roosaare äriühingute vastu.
Tekkinud on ka alternatiivne investorite grupp, mida panevad kokku advokaadibüroo Glimstedt advokaadid Tarmo Repp ja Tristan Karu. Nende sõnul on investoritel kahtlus, et Roosaare algatusel koonduv P42 Recovery OÜ on ilmses huvide konfliktis – kuna sündikaadiinvestoritel on nõuded Roosaare ettevõtete vastu, mitte Planet42 vastu, siis nende loovutamine kolmandale firmale on Roosaare huvides.
IV. Lootust napib
Üks investor, kellega Ekspress ühendust võtab, paigutas 100 000 eurot Planetisse alles tänavu kevadel. Tema sõnul sai kaalukeeleks firma teade, et Lõuna-Aafrikas tuli Planet42 investoriks kohalik Standard Bank.
„Varem müüdi Planet42 [investeerimisvõimalust] Eestis tädi Maalidele. Mina tegingi selle otsuse kevadel seepärast, et mulle müüdi ideed: näe, meil on pangad taga. Kui pank on omakapitaliga laenus sees, siis see lisab turvalisust,“ meenutab investor kevadist telefonisuhtlust Planet42 investorsuhete osakonnaga.
Intresse tema laen aga teenida ei jõudnudki.
„Minu soovitus kõigile oleks: arvestage, et seda raha te enam ei näe. Mina arvan, et lastakse pankrotti,“ ütleb ta nüüd.
Kõige kehvem olevat tema sõnul väikeinvestorite seis. „Sündikaadimehed on Titanicus need tüübid, kes ahju kütavad – need upuvad sinna ära. Ma ei usu, et Planet on motiveeritud läbi Roosaare veel sündikaatidele pakkumisi tegema.“
Ekspressile kirjeldatakse, et saneerimismenetluses on nüüd potentsiaalselt neli gruppi: tagamata võlausaldajad (33 miljonit eurot), Suurbritannia emaühingu nõue Inclusion OÜ vastu (11 miljonit eurot), töötajad ja tarnijad.
Minu soovitus kõigile oleks: arvestage, et seda raha te enam ei näe. Mina arvan, et lastakse pankrotti.
Saneerimisnõustaja Tarmo Peterson ütleb, et koosolekud kompromissi leidmiseks käivad mitu korda nädalas. Tema ülesanne on läbi valgustada Planet42 Eesti ärikeha ja Lõuna-Aafrika ning Mehhiko tütarfirmade tegevus. Kui eestlased on oma tagamata laenud andnud siinsesse firmasse, siis tagatud laenuandjad otse Lõuna-Aafrikasse.
„Mina näen, et Eerik Oja ja Marten Orgna tõesti pingutavad, et olukorrast välja tulla,“ hindab saneerimisnõustaja. Kas sest kasu on ja kas investorid samale järeldusele jõuavad, on iseasi.
„Kui saneerimiskava vastu võetakse, siis kõik saavad aru, et rahavoog on tulemas tütarühingutest. Seal on rahaloome,“ ütleb Peterson. „Selge on ju see, et tagatud positsioon versus tagamata positsioon – seal on olemuslikult tekikiskumine sisse kirjutatud.“
Mis seisukohal jõuõlga omavad suurinvestorid hetkel on, Peterson avada ei saa. „Täna on seis selline, et Suurbritannia juhatus ei ole väga selgelt öelnud, et nad ei taha saneerimist, aga nad ei ole öelnud ka, et tahavad,“ ütles ta. Märgid näitavad aga, et tagatud võlausaldajad on mingiteks kompromissideks valmis.
Teatud tingimustel on võimalik saneerimine edukalt läbi viia ka juhul, kui Suurbritannia emafirma juhtkond peaks sellele vastu olema. Seda näiteks siis, kui võlanõuded vahetatakse osaluse vastu Inclusion OÜs.
