Vastusamm Venemaa käigule: USA kaugmaaraketid naasevad Euroopasse

USA kaugmaarakettide Saksamaale paigutamine on osa süvalöögirelvade tagasitulekust.

Kui Donald Trump 2019. aastal teatas, et USA lahkub keskmaatuumajõudude piiramise lepingust (INF), oli enamik Euroopa riike kohkunud. Nad olid päri, et Venemaa on rikkunud külma sõja aegset pakti, mis keelas kõik maal baseeruvad raketid (nii tavalised kui ka tuumaraketid), mille laskeulatus on 500–5500 kilomeetrit. Kuid nad leidsid, et Trumpi otsus on hoolimatu ja võib vallandada uue võidurelvastumise. Kes Euroopas üldse oleks nõus selliseid rakette hoiustama? Tuleb välja, et peaaegu kõik.

Juulis teatasid Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa, et alates 2026. aastast paigutatakse Saksamaale kolme tüüpi USA keskpika laskeulatusega rakette – kõik tuumalõhkepeadeta. See on järjekordne ilming Saksamaa julgeolekupoliitika Zeitenwende’st (pöördepunktist). Kuid see on ka osa laiemast Euroopa huvi taaselustumisest „sügava löögi“ võimekuse vastu, mida õhutavad Ukraina sõja õppetunnid. Otsusel on mõju nii Euroopa kaitsetööstusele, NATO ja Venemaa vahelisele sõjalisele tasakaalule kui ka mis tahes tulevase sõja eskaleerumise dünaamikale.