Kuigi sauna vastu sõdinud keskkonnaameti inspektorid olid lõpuni skeptilised, ei saanud ka nemad paberi vastu. See paber oli Hääle trumpkaart – transpordiameti registreerimistunnistus, mis ütles: saun on tõepoolest laev.
Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, tuleb alustada sellest, et Käsmus on viimastel aastatel sadamaasja ajanud mitu õige tuntud inimest.
Riigikogu liige, ärimees Tarmo Tamm, ärimees, Alexela suuromanik Heiti Hääl ning maailmarändur ja ärimees Tiit Pruuli.
Kolmekesi kuuluti Käsmu sadama juhatusse, kuni Tarmo Tamm sealt mullu kevadel riigikokku pääsemise järel lahkus. Sellest ajast saati ajavad Käsmu sadamas asju Hääl ning Pruuli.
2022. aastal otsustavad nad ühes teiste sadamat pidava MTÜ liikmetega, et sadamasse võiks püsti panna sauna.
Nii tehaksegi. Et tegemist on just saunaga, võib lugeda kas või MTÜ viimasest, alles tänavu juunis esitatud majandusaasta aruandest: „Turismitegevuse toetamiseks soetati 2022. aastal saunahoone plaanitava kasutuseaga 20 aastat.“
Sellest saunast tõuseb aga õudne jama.
Keskkonnaamet ütleb, et see pole ikka õige asi. Rannakaitsevööndisse ilma loata sauna ehitada ei tohi.
Ja loa andmisest olid nad varem keeldunud.
Kuni augusti alguses tuleb keskkonnaametisse kõne uue infoga – sauna hakatakse vette tõstma!
Või on see hoopis laev?
„Kohapeal on MTÜ esindaja Egon Tamm, kelle sõnul on tegemist laevaga. Saun paigaldatakse ujuvale alusele ja siis registreeritakse veesõidukiks. Tarmo Tamme sõnul peaks tegemist olema saunaga,“ seisab keskkonnaameti koostatud paikvaatluse protokollis.
MTÜ juhtkonnale antakse teada, et kuni pole selge, kas tegemist on sauna või laevaga, seda kasutada ei tohi. Ning muidugi tuleb korda ajada ka paberid.
Uus mõte – saun on ujuvalus!
Järgmise nelja kuu jooksul ei toimu aga mitte midagi.
Keskkonnaamet saadab lõpuks 23. detsembril toona MTÜ juhatusse kuulunud Tarmo Tammele kirja, kus antakse paberite kordaajamiseks aega 25. jaanuarini, muidu ootab ees haldusmenetlus.
Ning MTÜ proovibki taas õnne. 28. detsembril taotletakse ehitusluba.
Nüüd aga juba trikiga: ehitusloa taotlusse lisatakse nii soov rajada uus ujuvkai kui paigaldada sinna ujuvalus. Viimase all peetakse siis muidugi silmas sauna.
Keskkonnaamet annab loa ujuvkai rajamiseks, aga märgib: „Keskkonnaamet ei anna nõusolekut planeeritud ujuvaluse paigaldamiseks.“
Saabub vaikus.
Kuni selle murravad taas ametnikud. 9. juunil antakse keskkonnaametist MTÜ-le teada, et aitab küll – kuna miskit pole muutunud, algab haldusmenetlus.
„Palume hiljemalt 7. juuliks teavitada keskkonnaameti Lääne-Virumaa bürood ettevõetavatest tegevustest,“ seisab MTÜ-le saadetud kirjas.
Nood võtavad ajast maksimumi.
Ehitusloa taotlusse lisatakse nii soov rajada sadamasse uus ujuvkai kui paigaldada sinna ujuvalus. Viimase all peetakse silmas sauna.
Kuna Tarmo Tamm on vahepeal MTÜ juhatusest lahkunud – viidates MTÜ üldkoosolekul, et põhjuseks on töö riigikogus –, võtab edasise suhtluse enda kanda Heiti Hääl.
Ta vastab täpselt 7. juulil ja lubab, et kavandab edasisi tegevusi olukorra muutmiseks.
16. juulil jõuab keskkonnaametini juba ehitusteatis.
Riigiametis sügatakse aga ligi kuu aega kukalt, sest ehitusteatis räägib vaid ujuvkaist. Sellestsamast, mille rajamiseks anti ametis luba juba aasta alguses.
Lõpuks kirjutatakse 10. augustil Häälele uuesti: „Esitatud ehitusteatis hõlmab uue ujuvkai mooduli kooskõlastamist, kuid jääb selgusetuks, millisel moel ja kas üldse on saun teatisega seotud.“
„Kuivõrd ehitusteatisest ja sellega kaasnevatest dokumentidest ning ka teie vastuskirjast ei nähtu ettevõetavaid tegevusi sauna osas, siis palume täpsustada saunaga (kirja autori rõhutus – EE) planeeritavaid tegevusi,“ tõstetakse Häälele saadetud kirjas sõna „saun“ suisa eraldi esile.
Mis on laev?
Hääl aga annab seepeale teada, et on koos teise juhatuse liikme Pruuliga merereisil, mis kestab poolteist kuud. Olgu siinkohal mainitud, et Hääl ei aja pada, nad olid tõepoolest Pruuliga just 10. augustil Admiral Bellingshauseni ekspeditsioonil alustamas ülesõitu Gröönimaalt Kanada Arktikasse.
Ta palub luba vastata hiljemalt 15. septembril. Selle ta ka saab.
Just sel kuupäeval saabub ka Hääle selgitus: „Sauna varasemas asukohas paikneb nüüd ujuvkai, mis on ligipääsuteedega ühendatud ranna ja teise varem olemas olnud ujuvkaiga.“
Seejärel selgitab ärimees, et saun asub nüüd uue ujuvkai ääres, pole enam ankrutega mere põhjas ega üldse ehituslikult kuidagi kaidega seotud: „Tegevuste tulemusena on see ümber ehitatud primitiivseks ujuvvahendiks. [---] Ujuvsauna saab kasutada muu hulgas veel liiklemiseks.“
Kaks päeva hiljem läheb Käsmu keskkonnaameti inspektor sadamasse. Ta veendub, et laias laastus vastab Hääle jutt tõele, ning kirjutab paikvaatlusprotokolli: „Ujuvpontoonidel puidust platvorm, mille peal on puidust ehitis (saun), on paigaldatud uue ujuvkai äärde vabale sildumiskohale. Eelpool nimetatud puidust platvormilt on eemaldatud mere põhjas olnud ankrud ja alus on kinnitatud kinnitusotstega kai pollarite külge. Ujuvpontoonidel puidust platvormile on kinnitatud ka mootor.“
Keskkonnaametnikud pole aga endiselt veendunud, et tegemist on täisväärtusliku laevaga.
Nad hakkavad asja uurima ja saadavad kirja transpordiametile. Sisuliselt küsivad nad selles, kas tegemist on laevaga.
Transpordiamet vastab kiirelt. Konkreetset jah või ei nad ei anna, vaid märgivad, et hinnangu andmiseks tuleb omanikul sõiduk esitada registreerimiseelseks ülevaatuseks.
Millest tulenes venitamine?
Keskkonnaametis vaagitakse vastust ning jõutakse järeldusele – rääkigu Hääl mis tahes, see on saun, mitte laev!
Oktoobri keskel antakse sellest teada ka Häälele: „Oleme seisukohal, et kõnealuse sauna puhul on tegemist kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega. Ujuvsaun on olemuslikult kaldaga ühendatud, sest selle kasutusotstarve ja kasutamise viis eeldab püsivat ligipääsu kaldalt.“
Nüüd aga näidatakse Häälele kätte ka selge pääsetee. Kui ta soovib tõestada, et saun on laev, tuleb pöörduda transpordiameti poole, soovitavad keskkonnaametnikud.
Ning annavad Häälele vastamiseks tähtaja – 10. november.
Taas võtab ärimees lubatu piires viimast. 10. novembril vastab ta: „Oleme vastavalt keskkonnaameti juhatusele küsimas pädevate isikute kinnitust, et tegemist on ujuvvahendiga. Kuna me ei ole vastavat tagasisidet saanud, vajame täiendavat aega.“
Häälele näidatakse kätte pääsetee: kui ta soovib tõestada, et saun on laev, tuleb pöörduda transpordiametisse.
Ning pakub omalt poolt uueks tähtajaks välja 7. detsembri. Ametnikud nõustuvad.
Kui 7. detsember saabub, märgib Hääl, et abistav tööjõud pole suutnud dokumendimaterjali kokku panna ning vajatakse veel aega. Saabuvate pühade tõttu käib ta uueks tähtajaks lauda 10. jaanuari. Keskkonnaamet annab taas oma nõusoleku.
Ometi ilmneb transpordiameti ja sauna laevana registreerija kirjavahetusest – kes täpselt transpordiametiga suhtles, Ekspress ei tea, sest transpordiamet kattis meilide saatja nime kinni –, et esimest korda võeti tolle ametiga ühendust alles 12. detsembril.
Ehk pärast seda, kui Hääl oli juba kahel korral keskkonnaametilt ajapikendust saanud. Kuigi oli öelnud, et on küsimas kinnitust, kas tegemist on ujuvvahendiga.
Hääl ise siin vastuolu ei näe. Ta selgitab Ekspressile, et tol ajal toimus registreerimiseks vajaliku dokumentatsiooni koostamine ning mereohutuse normidest tulenevate kohenduste tegemine. Just siis lisati saunale juhtkonsool, navigatsioonituled ning päästevahendid.
Mereohutusnõuete rikkumine või mitte?
Igastahes saadab Hääl 17. detsembril lõpuks sauna laevana registreerimiseks vajaliku dokumentatsiooni transpordiametisse. Jaanuari alguses vaatavad transpordiameti ametnikud sauna ka üle.
Ning väljastavad registreerimistunnistuse, mis kinnitab – tegemist on just nimelt laeva, mitte saunaga.
Hääl saadab selle keskkonnaametisse: „Antud ujuvvahendiga seonduvad dokumendid on saanud korrektselt vormistatud ning veesõiduk pädevate spetsialistide poolt üle kontrollitud.“
Lõpuks tõmmatakse saagale kriips alla sealgi. Kui paber ütleb, et saun on laev, siis nii ongi.
Õhku jääb aga veel mitu küsimust.
Ekspress palus kolmandal isikul kirjutada Käsmu sadamakaptenile Margus Välkmannile, et uurida, kuidas täpselt sauna – vabandust, laeva – kasutatakse.
„Saunaga merele ei minda ja saun seisab kai ääres. Seda ei tehta ka tasu eest,“ ütleb Välkmann vastuses Ekspressi palvel saadetud kirjale.
Hääl aga pareerib, et tema käib alusega merel küll, lihtsalt klientidele seda võimalust ei pakuta.
„Käsmu Sadam pakub saunateenust, kui ujuvvahend on kai ääres, ning katab selle sissetulekuga minu sadamatasusid ehk teisisõnu on tegemist mitte meresõidu, vaid muu ettevõtlusega,“ lausub ärimees.
Niisamuti vastas Välkmann, et sauna rentimise puhul mahub sinna mugavalt neli inimest, aga korraga saunatajate arvu ei piirata.
Sealjuures on just neli arv, mis esitati ujuvvahendi lubatud reisijate arvuna transpordiametile.
Hääl aga täpsustab, et registreerimistunnistusel on saun-laevas lubatud suisa kuni kümme reisijat.
Samas on ka kümme vähem kui piiramatu arv saunatajaid.
Hääle sõnul aga seadust ei rikuta, sest maksimaalne reisijate arv kehtib vaid merel: „Kai ääres seisval alusel ei ole järjestikku pardal käivate külastajate arv reguleeritud ühegi seadusandliku aktiga.“
Transpordiamet selle käsitusega ei nõustu. Maksimaalset reisijate arvu tuleb järgida ka kai ääres. Transpordiameti väikelaevade üksuse juhataja Rait Prits toob näite: „Kui väikelaeva tootja on määranud, et seda on ohutu kasutada viie inimesega, siis tuleb seda nõuet järgida.“
Ehk üle kümne inimese korraga saun-laeva minna ei tohiks.
Hääl on aga seisukohal, et tegelikult poleks kogu siin loos kirjeldatud registreerimis-järjejuttu vaja olnudki. „Kehtivate õigusaktide kohaselt ei peaks primitiivsete ujuvvahendite registreerimine olema kohustuslik, mistõttu me seda ka alguses ei teinud. Kuna keskkonnaamet jäi kindlaks seisukohale, et registreerimata on tegu ehitisega, siis meie kui nõrgem osapool olime sunnitud taanduma.“
***
Tahad olla kursis Ekspressi lugudega? Laadi alla ka Ekspressi äpp!
***
