EKSPRESSI PODCAST | Miks sündisid lood väikesest tüdrukust suure tüli keskel
(36)Kas laste hooldusõigust puudutavat vaidlust on eetiline ajakirjandusel kajastada siis, kui vaidluse haripunkt on maha jahtunud ja vaidlus osaliselt juba lahenemas?
Ajakirjanduseetika koodeks ütleb, et vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle üldjuhul ei kajastata.
Sel nädalal realiseerusid erandid, mis ei käi sõna „üldjuhul“ alla.
Et vastata küsimusele, kas kõnealune eetikakoodeksi punkt käib ka anonüümsete kajastuste kohta, tuleb esmalt võtta luubi alla, mida üldse tähendab tänapäeval „anonüümne“ ja mida see tähendab ajakirjanike ja toimetuste jaoks.
Ajakirjanduseetika aluspõhimõte on hoiduda tekitamast oma tegevusega kellelegi põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Kust läheb avaliku huvi ja uudishimu piir?
Eesti Ekspressi podcast’is räägime juhtumist, millest on viimase ligi kahe nädala jooksul justkui kõik rääkinud ja kõik teavad ka ühe asjaosalise avaldamissoovi tõttu, kellest on jutt. Siiski hoidusid ajakirjandusväljaanded teemat lahkavates artiklites asjaosaliste nimetamisest (ühe erandiga).
Ekspress kirjutas laste hooldusõiguse vaidluse tausta selgitava loo tänu tööle dokumentidega, jättes kõrvale kahe vaidlevate poolte emotsioonid.
Podcast’i stuudios arutlevad teema üle Delfi ja Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja ja Tartu ülikooli ajakirjandusuuringute kaasprofessor Marju Himma ning Õhtulehe uuriva toimetuse juht Risto Berendson, sest esimese tausta avava loo avaldas just Õhtuleht. Saadet juhib Eesti Ekspressi ajakirjanik Anna Teele Orav.
„Kui ma kohtusin mõlema osapoolega, ütlesin selgelt välja, et meid ei huvita, kuidas te tülitsete. Seisame selles loos lapse huvide eest. See, kuidas te kaklete, pole ajakirjanduse asi,“ selgitab Berendson. „Mulle ei meeldinud, et Ekspressi loos tõmmati lahti varasemad anonüümsed lood. Ajakirjandus peab lähtuma sellest, et maailma paremaks teha, mitte sensatsioonijanust.“
„Kui ajakirjandus millestki kirjutab, siis see võimendub veelgi,“ ütleb Marju Himma. „Kas see on eesmärk? Kui meile tundub, et mingi asi on sotsiaalmeedias suur, siis ta on suur ühes mullis ja see mull pole nii suur, kui me arvame. Aga ajakirjandusväljaannete auditoorium tervikuna on kordades suurem kui sotsiaalmeedial.“
Samas nendivad nii Berendson kui ka Himma, et selliste konfliktide anatoomia on oluline selgelt ja puhtalt ära kirjutada, sest sellisel juhul on faktid fikseeritult avalikkuses olemas – vastukaaluks kuulujuttudele. „Ajakirjandus kirjutab ka ajalugu. Pikas perspektiivis on see oluline,“ märgib Himma.
