FILMIARVUSTUS | Anett Kontaveit vs. Kelly Sildaru: üks liigutab, teine jääb meelde skandaalsusega

Peeter Kormašov võrdleb kahe Eesti spordiheerose dokke „Anett“ ja „Kelly: kellegi teise unistus“.

„Anett“ ja „Kelly: kellegi teise unistus“ on täiesti erinevad filmid, kuigi sportlastena on Anett Kontaveit ja Kelly Sildaru mõneti sarnased. Mõlemad on väljendanud, et sport pole nende jaoks ainus asi maailmas. Mõlema sportlastee on olnud Eesti rahva terava tähelepanu all, eriti muidugi Sildaru puhul. Kontaveidi ootamatu areenilt lahkumine on mõnede arvates lausa katastroof, justkui oleks tema (või Sildaru) Eesti rahva omand. Imetlusväärne ja suurt julgust nõudev oskus on tunnetada, millal kõrvale astuda ja mitte iga hinna eest edasi punnitada. Kulub ära igas eluvaldkonnas.

Kaupo Kruusiaugu „Anett“ on liigutav, Helen Lõhmuse ja Leana Jalukse „Kelly: kellegi teise unistus“ jääb eelkõige meelde skandaalsusega. Kelly isa Tõnis Sildaru koolitab tütrest vigursuusatamise absoluutset tippu. Ta teeb seda vahendeid valimata, manipuleerides ja Kellyt üle piiri sundides, nõnda et motiveerimisest saab piinamine. Tähelepanuväärne on see, et kui Sildarul on vaja Uus-Meremaalt isa juurest põgeneda, tuleb appi tema ameeriklasest mänedžer Michael Spencer, mitte Eesti Suusaliit.