23.10.2024, 00:00
Valede võrgus. Kuidas Evelyn Sepp, Sass Henno, tüdruku ema ja Virginia Woolfi grupi PR-naine publikut tinistasid
Ekspressi loo „Dokumendid näitavad: suur vaidlus väikese tüdruku pärast käis teisiti, kui seda rahvale esitleti“ ilmudes puhkes kirgede torm, kus köeti rahvast üles ka häma ja laimu abil.
FOTO: Shutterstock, EE
Lastekaitsjat ei eemaldatud tüdruku juhtumist
Vanemate tüli tagajärjel üheksaks päevaks turvakodusse pandud tüdruku ema väitis, et asjaga tegelenud laste heaolu spetsialist viibis pärast skandaali puhkemist mitu päeva haiguslehel ega vastanud ühelegi tema kõnele.
Lastekaitsja palus seepeale emal „eemaldada viivitamatult sotsiaalmeediast valeväited nagu ma viibiksin haiguslehel. See info ei vasta tõele.“
Eelmise nädala teisipäeval kuulutas kommunikatsioonikonsultandina töötav Laura Käesel (Käesel palus enda nime juures viidata ka sellele, et ta on ema ja lähisuhtevägivalla ohver) Facebooki-grupis „Virginia Woolf sind ei karda!“ sama lastekaitsja kohta, et „tänaseks on see inimene põhjendatult eemaldatud oma kohalt, aga seda oleks pidanud tegema kohe, kui tekkisid esimesed kahtlused. Ka inimene ise oleks võinud ennast taandada, kui avalikkus on tema pädevuse kahtluse alla seadnud.“
Tegelikult töötab kõnealune naine lastekaitsjana edasi.
Teda ei eemaldatud nimetatud tüdruku juhtumist. Ta tegi seda ise ja enne, kui Käesel kirjutas oma jutu.
Asi ei olnud lastekaitsja pädevuses, vaid ta koostas lapse ema tegevuse tõttu pöördumise Harju maakohtule. Sellisel juhul ei ole ametnik enam selles loos erapooletu.
Lastekaitsja märkis, et ema „on meelevaldselt ja pahatahtlikult jätnud mulje justkui tegin mina lapse heaolu spetsialistina otsuseid, mille tulemusena tal oma lapsega suhelda võimalik ei ole“.
Lastekaitsja kirjutas oma avalduses, et ema jälgijad saatsid talle tuhandeid kirju ähvarduste, roppuste ja laimuga. Ta väitis, et selle tingisid valed ema postituses, kusjuures ema jättis oma järgijatele mainimata, et kohus kohaldas esialgset õiguskaitset (ehk eemaldas tütre ajutiselt ema juurest) omal algatusel ning kohtumääruse täitis kohtutäitur, mitte lapse heaolu spetsialist.
Lastekaitsja märkis, et ema „on meelevaldselt ja pahatahtlikult jätnud mulje justkui tegin mina lapse heaolu spetsialistina otsuseid, mille tulemusena tal oma lapsega suhelda võimalik ei ole“.
Lastekaitsja väitis, et ema on teda „telefonikõnedes otseselt ähvardanud, mistõttu olen tundnud pidevat hirmu oma kodu ja pere pärast. Lisaks on ta avaldanud oma erinevatel sotsiaalmeediakontodel ebaõigeid faktiväiteid ning süüdistanud mind avalikult korruptsioonis ja altkäemaksu võtmises.“
Lastekaitsja lubas kaaluda emalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses „minu au teotamise ja maine kahjustamise, muuhulgas ebakohaste väärtushinnangute ja ebaõigete andmete avaldamise, minu isiklike fotode õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse jt minu isikuõiguste rikkumiste eest“.
Verbaalne rünnak
Tuld andis ka kirjanik ja koolitaja Sass Henno, kes nimetas Ekspressi artiklit „ajakirjanduslikuks nurisünnituseks lähisuhtevägivalla teemadel“ ja kuulutas, et selles muudeti „kannatajaks ja ohvriks lastekaitsja, kelle „elu põrguks muudeti“. Vaene lastekaitsja. Lasi last kiskuda, aga siis muudeti elu põrguks.“
Henno lisas: „Vaesed ametnikud! Ei oska oma tööd teha ja siis veel saavad kriitikat ka! Kindlasti kogesid ametnikud ka stressi, et keegi julges avalikult näidata, millised käpardid nad on.“
Henno mainis sel nädalal Ekspressile, et „selle ametnikuga olen isiklikult olnud sunnitud kokku puutuma ja pean teda kenaks inimeseks, aga väga ebapädevaks ametnikuks“.
Õiguskantsleri aruanne valmib peagi
Ametnikud ei täitnud kohtu nõuet, et Tallinna linn peab korraldama lapse üleandmise nii, et tema ema ja isa ei puutu selle ajal kokku. Õiguskantsler Ülle Madise teatas 10. oktoobril, et ta laseb juhtunut kontrollida. „See, et vaatamata lastekaitsetöötajate ja politsei juuresolekule tekib lapse teisele vanemale üleandmisel vanemate vahel rüselus, on täiesti lubamatu,“ leidis Madise.
Tema kantseleist öeldi Ekspressile, et järelevalve aruanne valmib peagi.
Õiguskantsler hoiatas, et „ühe poole kaudu avalikkusele esitatud info ei pruugi olla terviklik“. Sotsmeedias levis Ekspressi loo eel peamiselt info, mida jagas lapse eraldamise tõttu meeleheitel ema.
Õiguskantsler hoiatas, et „ühe poole kaudu avalikkusele esitatud info ei pruugi olla terviklik“.
Skandaali ei oleks tekkinud, kui ema järginuks kokku lepitud suhtluskorda. Kuna ta eiras seda pikalt, siis peatas Harju maakohus ajutiselt ema hooldusõiguse tütre suhtes ja andis naisele käsu anda laps isale. Vastasel juhul võis ema saada trahvi või sattuda arestimajja.
Alles kolmandal katsel anda laps üle isale eraldati vapustatud laps emast ja viidi turvakodusse. Seejuures oli ema juba kriminaaluurimise all seoses tütrega suhtlemise korda puudutava Harju maakohtu määruse eiramisega.
Tallinna linna õigusteenistus selgitas emale, et „läbinisti vale on teie seisukoht, et ilma lastekaitsja „ekspertarvamuseta“ ei oleks teie laps turvakodus. Lapse viibimine turvakodus on otseses seoses teie enda tegevusega.“
Ekspress teatas, et ema järgijad saatsid pärast tüdruku turvakodusse viimist lastekaitsjale rohkelt ähvardusi, roppusi ja laimasid teda.
Sass Henno ei vastanud Ekspressi lihtsale jah-ei stiilis küsimusele, kas ta peab õigustatuks, et juhtunu tõttu said kannatada ka lastekaitsja abikaasa ja lapsed, sest nende ema tegeles asjaga.
Sass Henno ei vastanud Ekspressi lihtsale jah-ei stiilis küsimusele, kas ta peab õigustatuks, et juhtunu tõttu said kannatada ka lastekaitsja abikaasa ja lapsed, sest nende ema tegeles asjaga.
Henno väitis, et jutud kannatustest on „leebelt öeldes soe õhk, kuni pole viiteid, kuidas nad siis kannatasid“.
Laura Käesel avaldas Ekspressile arvamust, et lastekaitsjaga juhtunust kirjutamine on jälgede segamine. „Antud loo kese ei ole heaolu spetsialist ja kui on, siis tuleb vaadata, miks asjad tema suunal viltu läksid ja siin ei saa süüdistada ei ema ega rahvamasse.“
Eelnevast hoolimata kuulutas erakonna Eestimaa Rohelised juht Evelyn Sepp pühapäeval Delfis ilmunud arvamusloos, et „konkreetsete lastekaitseametnike ametist kõrvaldamine pidanuks toimuma kohe, kuuldavasti juhtus see kaks nädalat hiljem, aga siiski jõuti palju paha veel korda saata“.
Laim lastekaitsja aadressil on praeguseks laialt levinud. Kes siis meist ei tea, et kui ühte juttu – ka valejuttu – pidevalt korrata, siis hakkavadki inimesed seda uskuma.
Kuidas võis last hoida turvakodus üheksa päeva?
Skandaali ajal arutati elavalt, mille alusel hoiti väikest tüdrukut Nõmmel asuvas turvakodus üheksa päeva. Lastekaitse võib eraldada hädaohus lapse perest, kuid kuni kolmeks ööpäevaks.
Laura Käesel nimetas seda kõige olulisemaks küsimuseks, „mida ei ole suutnud seni mitte ükski asutus ega ajakirjanik vastata. Mis seadus lubab isoleerida lapse 9 päevaks talle turvaliselt maailmast?“
Vastus on lihtne.
Lastekaitseseaduse § 33 „Hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast eraldamine“ ütleb, et lastekaitse võib eraldada hädaohus last perest kuni 72 tunniks.
Erakorraliste asjaolude korral suunatakse aga laps turvakodusse lapse heaolu spetsialisti suunamiskirja ja vanema nõusoleku alusel.
Seekord ei olnud väike tüdruk hädaohus. Laps uskus ema ega nõustunud suhtlema isaga. Lastekaitse soovitas paigutada lapse turvakodusse. Lapse isa oli sellega nõus. Pressile saadetud avalduses selgitati, et tüdruk viibis turvakodus psühholoogi ja laste heaoluspetsialisti soovitusel, „et spetsialistid saaksid hinnata tema vaimset seisundit pärast lapseröövi ja pikka aega Eestist eemalolekut ning saaksid teda vajadusel aidata“.
Turvakodust kinnitati, et see on „neutraalne pind, kus laps sai rahuneda ja terapeut alustas lepitustööga“.
Turvakodust kinnitati Ekspressile, et turvakodu oli „neutraalne pind, kus laps sai rahuneda ja terapeut alustas lepitustööga. Mingit vangistust ei toimunud, tablette me lapsele ei andnud ja kõik pakid, mida ema või vanaema tõi, võtsime vastu ja infot jagasime ka alati, kui ema helistas.“
Seekord piirdus turvakodus viibimine üheksa päevaga, kuid mõnikord kulub olukorrale lahenduse leidmiseks isegi mitu kuud (lepitused, vanem on ravil jne).
Kohus selgitas, et kui lapsele ühe vanema juurest teise juurde liikumise soodustamiseks ning lapse traumeerimise vältimiseks on vajalik lapse ajutine viibimine laste turvakodus, siis on see kooskõlas lapse parimate huvidega.
Sass Henno ja musta valgeks rääkimine
Sass Henno kuulutas, et Ekspressi artikkel kirjeldas lapse üleandmisel juhtunust tehtud videolõiku hoopis erinevalt sellest, mis ekraanil tegelikult näha on. „Selline tekstivõte on musta valgeks rääkimine,“ ütles ta.
Lapse üleandmine kestis üle 40 minuti. Ema pani sellest ühismeediasse vähem kui kolme minuti pikkuse katkendi. Toda videot vaadanud ei näinud, mis juhtus enne seal esitletud sündmusi ega pärast seda.
Ekspressi loo autor tutvus kogu sündmuse (40 minutit) salvestisega ning üleandmise kohta tehtud ametliku ettekandega. Viimane ütleb: „Ema palus oma esindaja abi ja hakkas koos lapsega välja minema. Kohtutäitur selgitas, et ema võib ära minna üksi, ilma lapseta. Kohtutäituri ja laste heaoluspetsialistide ettepanekul sisenes hooldusõiguslik vanem (isa) ning proovides last sülle võtta, harras ema lapsest klammerdudes ning kolmekesi kukuti põrandale. Isa lasi lapsest lahti ja ema sidus lisaks kätele jalgadega lapse enda külge. Kohtutäitur kutsus politsei.“
Toimunu salvestis kinnitab eelnevat.
Ema ühismeediakontole pandud video algas aga kohast, kus tema ja laps olid juba põrandal pikali.
Need asjaolud jättis Sass Henno oma tekstist välja.
Henno ei vastanud Ekspressi küsimusele, kas ta tutvus enne oma arvamuse välja paiskamist kogu salvestisega.
Henno väitis oma postituses, et Ekspress püüdis artiklis luua muljet, „justkui oleks kuskil mingi dokumenteeritud tõde. Lugedes artiklit, näeb lugeja, et tegelikult ei ole mingeid dokumente, mis näitaks muud, kui et kohtus oli vaidlus suhtluskorra kehtivuse üle, ja kauemaks välismaale jäänud ema terroriseeritakse „lapseröövi“ kriminaalsüüdistusega.“
Tegelikult on selles skandaalis erinevaid kohtuvaidlusi ja nendega seotud dokumente rohkelt ja need ei puuduta ainult suhtluskorra kehtivust. Näiteks käis pisike tüdruk oma isaga kohut elatise saamiseks. Kaks poega ragistasid kohtus emaga, kes võttis endale nende kasvatamiseks mõeldud toetused, kuigi poisid elasid isa pool. Ema nõudis kohtu kaudu isalt võla tasumist. Portugali kohus otsustas isa taotlusel tütre välismaalt koju saata. Jne.
Henno ei vastanud Ekspressi küsimusele, kas ta tutvus dokumentidega.
Leedus viis kohtuotsuse täitmisega seotud tüli tapmiseni
Laura Käesel kirjutas Ekspressi väite kohta, et ohtu sattus isegi mõne inimese tervis ja elu: „Väga dramaatiline, äkki valgustate ka kelle elu ja kui tõsiselt?“
Artiklis oli kirjas, et üks veebikommentaator kuulutas „Omakohus rahva poolt, seni kuni tüdruk vaba ja kodus!“ ning blogija Mari-Leen Albers õhutas tüdruku isa tapmisele. „Kas keegi võiks minna ja selle mehe maha lasta palun?“ kirjutas blogija ja soovitas ka mehel end tappa.
Kui Ekspress küsis, kas üleskutsed omakohtule ja isa tapmisele on ohtlikud, vastas Käesel: „Kellele see küsimus suunatud on? Minu kirjutistes pole ühtegi sellist üleskutset olnud.“
Üks Eesti paremaid vandeadvokaate Ants Nõmper hoiatas Päevalehes, et „kaugel ei ole ka aeg, kui ka Eestis hukkub vanemate tüli käigus mõni laps, lapsevanem, lastekaitsja, politseinik või advokaat“. Ta meenutas, et hiljuti lasi Leedus kohtuotsusega mitte leppinud isik maha töökohustusi täitnud advokaadi.
Lapse kadumine ja turvakodus elamine erinevad oluliselt
Laura Käesel kirjutas Facebooki-grupis „Virginia Woolf ei karda sind“, et Ekspressi loo autor Sulev Vedler rääkis mullu ühel etendusel loo, kuidas ta muretses, kui tema väike poeg kadus Tallinna vanalinnas mitmeks tunniks. Käeseli hinnangul kirjutas Ekspressi ajakirjanik oma artiklis aga kõnealusest tüdrukust kui objektist, jättes täielikult kõrvale inimliku poole – mida tähendab olla lapsevanem ja veel enam, mida tähendab olla peamine hooldaja. „Antud juhul on selleks ema, kes on last kasvatanud tema sünnist alates. Kui Sinu tunnid tundusid päevadena, siis kujuta ette, mida tundis see ema 9 päeva, teades, et laps on võõraste inimeste keskel ja mitte keegi infot ei jaga!“
Need olukorrad olid aga sisult väga erinevad. Iga vähegi hooliv lapsevanem muretseb, kui tema laps kaob, eriti väike laps.
Lapse paigutamisel turvakodusse on tema asukoht teada, samuti ka see, et ta asub turvalises kohas (sellele viitab juba asutuse nimi).
Tüdruku asukohta teadsid nii tema ema kui isa.
Küll aga keelas kohus emal kümneks päevaks lapsega kontakteerumise. Selle tingis tema käitumine: kohtu hinnangul naine manipuleeris tütrega ja takistas tema kokku saamist isaga.
Nüüd Ekspressiga suheldes jätkas Käesel endisel viisil: „Kui Sinu laps oleks 9 päeva kinnises asutuses „spetsialistide ja hooldajate“ käe all ja sulle infot tema kohta ei jagata, kas Sul oleks süda rahul? Teeksid tööd sama produktiivselt edasi? Öösiti magaksid? Ei muretseks? Business as usual? Kui vaadata samm edasi, siis Sinu lapse jaoks oli tegu seiklusega ja ta ise valis maailma avastama minna. Mainitud lapse puhul kasutati sundi ja tahtevastasust ning sellel on lapse psüühikale tõsisest tagajärjed, mis võivad ilmneda alles hiljem. Kes vastutab selle lapse vaimse tervise eest üldse, mida institutsionaalne vägivald talle põhjustas?“
Lapserööv pole haruldane
Ema viis mullu talvel tüdruku Portugali elama isa loata. Seda nimetatakse õiguskeeles rahvusvaheliseks lapserööviks.
Tegu ei ole väga haruldase asjaga. Tänavu 10. oktoobri seisuga oli justiitsministeeriumi kaudu liikunud 29 taotlust, mis palusid seoses rahvusvahelise lapserööviga tagastada kodumaale laps, kes viibis välisriigis ilma teise vanema loata.
Eestist tehti Venemaale seitse, Hispaaniasse neli, Soome kolm ja Lätti kaks lapse tagastamise taotlust. Norrasse, Prantsusmaale, Suurbritanniasse, Iirimaale, Türki, Saksamaale ja Austraaliasse läks üks taotlus. Ühe taotluse puhul ei ole selge, mis riiki laps viidi. Eestisse saabusid päringud Ukrainast, Soomest, Hollandist, Saksamaalt ja Türgist.
2020. aastal algatati 18 lapserööviga seotud taotlust, 2021. aastal 19 taotlust, 2022. aastal 24 taotlust ja 2023. aastal 21 taotlust.
Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Britten Torstenberg märkis, et see statistika kajastab üksnes justiitsministeeriumi kaudu liikunud taotlusi. Lisaks pöördutakse lapseröövide puhul ka otse kohtusse.
Ema tunnistas, et tegu polnud kõige õigem
Armastava ema kartus tütrest ilma jääda on vägagi mõistetav. Tema internetis levitatud appikarjed läksid hinge kümnetele või isegi sadadele tuhandetele eestlastele, nii naistele kui meestele.
Õiguskantsler juhtis aga tähelepanu asjaolule, et „lapse kannatusi kirjeldavate heli- ja videofailide jagamisega sotsiaal- ja tavameedias põhjustatakse sellele lapsele veelgi rohkem kahju. Need kaadrid võivad jääda last saatma kogu elu.“
Lapse ema eemaldaski osa oma sotsmeedia postitustest. Ta tunnistas: „Avalikkuse ette oma videote toomine ei olnud kõige õigem tegu.“
Ema ise kutsus meediat juhtunut kajastama
Tüdruku ema kirjutas esmaspäeval Delfi peatoimetajale ja loo autorile. Teda huvitas, kuidas hangiti teavet eelmise nädala loo tarbeks.
Uuriv ajakirjandus ei avalda alati kõiki oma infoallikaid – seda nimetatakse allikakaitseks.
Samuti huvitas ema, miks ilmutab Eesti Ekspress tema vastu „ülemäärast huvi“ ja avaldas „eraelulisi detaile“.
Põhjus on lihtne: ema ise kutsus meediat kajastama tema tütrega juhtunut.
Ekspressi artikkel ei olnud isa ega ema poolt. Artikkel näitas eeskätt seda, mida leidis juhtunu kohta kolmas osapool ehk ametkond, kes peab olema neutraalne.
Isa: tütar elab rõõmsalt
Isa teatas reedel avalikkusele, et „tütar on tagasi kodus, ta on rõõmus ja rahulik. Üle pooleteise aasta taas koju saabumine pakkus talle palju äratundmisrõõmu. Ta sai jälle olla oma toas, kallistada oma kaisukaid, magada oma voodis – olla keskkonnas, milles ta on suurema osa oma elust veetnud, mis on tema jaoks olnud kodu. Eriti hea meel on mul selle üle, et tütar saab taas jagada igapäevaelu oma vendadega, kes on temaga alati olnud suured sõbrad, nad on hoidnud kokku ja üksteist innustanud.“
„Püüame üheskoos jätkata tavalist elu, ka kõigi laste suhtlust emaga,“ lisas isa. „Lapsel on õigus mõlemale vanemale – nii isale kui ka emale.“
Kuula ka samal teemal:
***
Tahad olla kursis Ekspressi lugudega? Laadi alla ka Ekspressi äpp!
***
