Arstid 17aastase neiu surmast: tasulised tervisekontrolli paketid annavad pseudokindluse
(311)17aastase Heidi surm kõigest kaks päeva pärast diabeediagnoosi näitab, et erakliinikud ei peaks oma klientidele ilma arsti konsultatsioonita pakkuma vereanalüüside tegemise võimalust.
„Olen alates Heidi surmapäevast mõelnud palju sellele, miks juhtus see, mis 21. sajandil Eestis ühe noore inimesega ei tohiks juhtuda.“
Nii ütleb perearst Iris Koort, kelle patsiendiks sai Heidi kohe pärast sündi.
11. klassi neiu ootamatust surmast kirjutas Ekspress kaks nädalat tagasi.
Heidile võis saada saatuslikuks, et ta ei otsinud põhjust väsimusele mitte perearsti juurest, vaid pöördus Synlabi ja lasi teha tasulise vereanalüüsi, valides „Väsimuse paketi“.
Kuna selle tulemused olid korras, pani pere Heidi jätkuva väsimuse koolistressi arvele.
Heidil avastati diabeet alles siis, kui ta hakkas verd oksendama, ta suri kaks päeva hiljem haiglas.
Pärast surma selgus, et „Väsimuse paketi“ kaheksa analüüsi hulgas ei mõõdetud veresuhkrut.
Synlabi juhatuse liige Kaido Beljaev on nõus, et sellest juhtumist peavad nemadki tegema järeldused ja see võib kaasa tuua muudatusi.
„Kui inimene – eriti noor inimene – kaotab elu, siis peavad kõik tervishoiusüsteemi osalised, kes patsiendiga kokku puutusid, sügavalt analüüsima, kas ja mida oleks saanud teha teisiti, et tema elu päästa,“ sõnab Beljaev.
Kus läksid asjad valesti?
27. septembril, kui oli Heidi ärasaatmine, toimus ka Eesti Perearstide Seltsi konverents.
Seal analüüsiti Heidiga juhtunut. Tasulised tervisekontrolli paketid on perearstidele muret tekitanud juba aastaid.
Synlab on Eesti suurim meditsiinilabor ning enamik – 90 protsenti – patsientide analüüsidest jõuab sinna pere- ja eriarstide saatekirjadega.
Heidi oli aga nende kümne protsendi hulgas, kes läks ise. Koort ütleb Ekspressile, et eelmisel kevadel põdes Heidi hingamisteede infektsiooni. Pärast seda jäi tüdrukut vaevama väsimus, kuid perearstile ta selle murega ei tulnud.
Koort ütleb, et keegi ei saa täna enam öelda, kas juba siis oleks veresuhkruanalüüsi vastus Heidi haigusele viidanud, aga paraku seda „Väsimuse paketis“ ei olnud.
„Vaatasin tagantjärele veel kord üle – kõik oli tõesti korras. Teadmine, et analüüsid on ju korras, andis nii Heidile kui tema vanematele pseudokindlustunde,“ on Koort juhtunust löödud.
Teadmine, et analüüsid on ju korras, andis nii Heidile kui tema vanematele pseudokindlustunde.
„Uuringuid tuleb määrata sümptomipõhiselt, mitte pakettidena. Meie poole pöördutakse sageli sooviga, et perearst tõlgendaks üht või teist „paketti“. Ja sageli selgub, et seda analüüsi, mida tegelikult oleks vaja olnud teha, paketis ei sisaldunudki. Nagu ka seekord. Kuigi tegu on elementaarse analüüsiga,“ räägib Koort.
Asjatu terviseärevus
Tartu perearst Marje Oona tõdeb, et see probleem pidi lõpuks päevavalgele tulema.
Ka nende perearstikeskus saab viimasel ajal üha sagedamini – mitu korda nädalas – kõne patsiendilt, kes palub vaadata mujal tehtud tasuliste analüüside tulemusi. Kuna inimesed ei raatsi arsti konsultatsiooni eest eraldi maksta (näiteks Synlabist saab tellida ka konsultatsiooni, mis maksab 25–72 eurot – EE), siis lastakse perearstil või pereõel analüüse tõlgendada. Kui aga pereõde küsib, mis põhjusel üldse analüüsid tehti, ei osata seda öelda.
Oonale jääb selgusetuks, miks üldse müüa vereanalüüside paketti, millele ei eelne ega järgne arsti konsultatsiooni.
„Lambist pakettide müük tekitab ühelt poolt pseudokindlust ja teiselt poolt asjatut terviseärevust,“ on Oona kindel.
Ta teab, et isegi kui mõni mitteoluline näitaja on analüüsis normist väljas, hakkab inimene muretsema ja nõudma lisauuringuid.
Oona sõnul saab ainuüksi patsiendi küsitlemisega 80 protsenti diagnoosist kätte. „Laboratoorsed analüüsid ja muud uuringud annavad 20 protsenti. Kui küsitlemine on tegemata, ei pruugi aga üldse jõuda õige diagnoosini.“
Laagri perearstikeskuse perearst Triinu-Mari Ots on samuti pidanud patsientidele selgitama mujal tehtud tasuliste analüüside tulemusi.
„Arstil, kes analüüse ei ole määranud, on väga raske selliseid tulemusi tõlgendada,“ sõnab Ots, kelle jaoks on oluline teada, mis vaevustega inimene üldse analüüsid lasi teha.
„Siis võib olla ka referentsväärtuste piiris kõikumine minu jaoks oluline. Samal ajal iga normist väljas näitaja ei vääri üldse tähelepanu. Ehk – iga analüüsi määramisele peab eelnema anamnees, uurimine, vaatamine, mida ma sealt otsin.“
Analüüsides ei ole midagi alarmeerivat. Mis aga ei tähenda, et inimene oleks terve.
Nii vastabki Ots enamasti sellistele küsijatele: analüüsides ei ole midagi alarmeerivat. Mis aga ei tähenda, et inimene oleks terve. „Kes jääb sellisel juhul vastutajaks, kui inimesel midagi siiski viga on? Mina ei näe inimest, ei tea tema muret. Ma pigem palun siiski tulla vastuvõtule ja alustada oma mure kirjeldamisest.“
Arstina teab Ots, et ei ole analüüsi ega testi, millega saab endale osta garantii, et kõik on korras.
Kui ta tutvus Synlabi „Väsimuse paketi“ analüüsidega, imestas temagi, et seal sees ei mõõdeta veresuhkrut, küll aga sisaldab see „koensüümQ10“ analüüsi.
„Ma pole arstina elu sees pidanud vajalikuks sellist analüüsi kellelegi määrata. See ei anna kliiniliselt mitte mingit olulist infot.“
Ots ütleb, et inimestele ei tohiks müüa pseudokindlust erinevate „tervisepakettide“ kujul. Nii Ots kui Oona rõhutavad, et see võiks lubatud olla vaid siis, kui vereanalüüsidega käiks kaasas arsti visiit või konsultatsioon.
Omad lõksud
Confido analüüsipaketid sisaldavad alati ka Confido Digikliiniku arsti konsultatsiooni. Klient saab ise valida, kas ta soovib arstiga suhelda video- või telefonikõne teel või veebivestluses.
Confido esmatasandi meditsiinijuhi Karita Košeleva sõnul tõlgendavad nende arstid analüüside tulemusi ja annavad nõu, kuidas edasi käituda.
„Ilma meditsiinialase hariduseta võib iseseisev tõlgendamine viia valede järeldusteni,“ ütleb Košeleva. „Iga inimene ja iga haiguslugu on erinev ning vereanalüüsile lisaks on oluline arvestada ka teisi tervisenäitajaid, kaasuvaid haigusi, patsiendi kaebusi ja elustiili. Seetõttu on kõige usaldusväärsem konsulteerida arstiga, kes analüüsid määras.“
Näiteks osteoporoosi riski ei saagi hinnata vaid vereanalüüside põhjal.
Arstide meelest ei saa süüdistada inimesi, kes usaldavad võrdselt kõiki tervishoiuasutusi, aga küsimus on: kes peaks tegema järelevalvet selle üle, kus lõpeb inimese aitamine ja algab äri?
Kes peaks tegema järelevalvet selle üle, kus lõpeb inimese aitamine ja algab äri?
Inimese silmis on analüüsipakettide kujul tegu meditsiiniteenusega. „Tervishoiukorraldaja – siinsel puhul riik – peaks seisma selle eest, et see oleks reguleeritud. Tasulised paketid on atraktiivsed ja nende reklaamsõnumid annavad lubaduse, et pakett tagab meelerahu ja kindluse, et kõik on korras. See ei ole aga ei õige ega ka eetiline.“
Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas ütleb, et kui asutusel on tervishoiuteenuse osutamiseks tegevusluba, mis sisaldab ka õigust teha erinevaid meditsiinilisi protseduure, sealhulgas analüüse, siis on kõik korras. „Sisuliselt ostab inimene teenust ning nõuet selle teenuse vajalikkuse hindamiseks ei ole,“ sõnab Kaas. Kuid ta soovitab siiski tervisemure puhul arsti poole pöörduda. Alles seejärel saab arstiga koos hinnata laborianalüüside tellimise vajadust.
Kaasi hinnangul on pakutavad valmispaketid mõeldud eelkõige elustiili või vanusega seotud terviseriskide maandamiseks, kuid mitte konkreetsete haiguste tuvastamiseks, sest diagnoosimisega tegeleb arst.
Beljaev on kursis perearstide tusameelega, et patsiendid tulevad nende vastuvõtule analüüsitulemustega, mis inimene omal algatusel on tellinud. Pigem tasub aga tema sõnul hinnata seda, kui palju terviseprobleeme suudetakse sellisel viisil õigel ajal ennetada või neile jälile saada.
„See päästab sõna otseses mõttes paljusid elusid aastas – avastame nii kergemaid kõrvalekaldeid kui ka väga tõsiseid haigusi, mis on seni diagnoosimata, ning inimesed saavad nende tulemustega minna oma arsti juurde,“ selgitab Beljaev, lisades, et eraklientidele soovitavad nad ka laboriarsti eel- ja järelkonsultatsiooni.
Synlabis analüüsiti Heidiga juhtunut, kuid Beljaev soovitab Heidi perel pöörduda sõltumatu hinnangu saamiseks ka tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. „Oleme valmis tegema komisjoniga igati koostööd. Sinna pöördumine on vajalik, et komisjon saaks anda oma hinnangu patsiendi kogu viimaste aastate meditsiinilisele käsitlusele erinevate tervishoiuteenuste osutajate juures.“
Heidi ema Krista ütleb, et ta ei soovi mingit uurimist, mis kokkuvõttes ütleks, et hoopis nemad ise olid rumalad.
„Me ei süüdista Synlabi,“ kinnitab tütre kaotanud ema. „Kuna olen ka ise olnud väsimusega kimpus ja selle põhjuseid ei ole leitud, siis tundus meile õige võtta pakett, mis on pandud kokku tuvastamaks haigusi, mis võivad tingida väsimust. Et küllap see pakett on läbi mõeldud. Selle peale, et väsimusel võib olla siiski tõsiseid põhjusi, mis sellest paketist välja ei tule, ei osanud me tõesti tulla.“
***
Tahad olla kursis Ekspressi lugudega? Laadi alla ka Ekspressi äpp!
***
