Aktsiaselts PlusPlus Capital kommenteerib Ekspressi artiklis esitatud väiteid

Aktsiaselts PlusPlus Capital kommenteerib Eesti Ekspressis 8.5.2024 ilmunud artiklis „Pluss-pluss asemel miinus-miinus. Võlakütid jäid Eesti edukatele võlgu kümneid miljoneid eurosid“ esitatud väiteid (allpool välja toodud kaldkirjas).

„Eriti imelikuks läheb asi tagatiste puhul. Osa võlakirjadest on (olid?) tagatud“ ja „Balcia sooviski aasta tagasi tagatist realiseerida, kuid sai tünga.“

Arusaamatuse vältimiseks kinnitab Aktsiaselts PlusPlus Capital, et kõik emiteeritud võlakirjad olid nii 2022. kui ka 2023. aastal ja on ka praegu tagatisega tagatud, mistõttu pole põhjendatud püüda luua kuvandit, justkui oleks see asjaolu kuidagi ebaselge. Tagatisvara väärtuse muutumine ajas ei tähenda, et võlakirjad poleks tagatud. Kõik investorid said enne võlakirjade ostmist tutvuda võlakirjade tingimustega, milles oli muu hulgas selgitatud, millise varaga on võlakirjad tagatud, ja olid seega teadlikud ka võimalusest, et tagatiseks oleva varakogumi väärtus võib ajas muutuda.

„PlusPlus Capital oli parimate palgamaksjate tabelis kolmandal kohal. Keskmine brutopalk „kõigest“ 11 058 eurot kuus. Tõus 5 protsenti, kuigi pidi ju olema kärpimine…“

Eesti Ekspressi artiklis on viidatud allikana ajalehele Äripäev, mille poolt rakendatud metoodika äriühingu keskmise palga välja arvutamiseks pole täpne ja rajaneb osaliselt ekslikul eeldusel. Keskmise palga välja arvutamisel on võetud arvesse Maksu- ja Tolliameti poolt avaldavad kvartaalsed maksuandmed tasutud tööjõumaksude kohta ja jagatud see arv samas statistikas välja toodud keskmise töötajate arvuga kvartalis.

Sellise valemi kasutamine viib moonutatud tulemusteni, sest Maksu- ja Tolliameti poolt avaldatavas statistikas on välja toodud kõik ettevõtte poolt tasutud tööjõumaksud (s.t nii töölepinguga töötavate isikute kui ka muude lepingute alusel tasu saavate isikute tasult arvestatud maksud), kuid kvartalis keskmiselt äriühingus tööl olnud isikute arvu puhul on aluseks võetud ainult töölepingu alusel töötavate isikute arv. Seetõttu ei kajastu Maksu- ja Tolliameti avaldatavates kvartaalsetes andmetes keskmise töötajate arvu hulgas juhtivtöötajad (juhatuse ja nõukogu liikmed), kes ei tööta töölepingu alusel, kuid kellele makstavatelt tasudelt tasutakse tööjõumakse.

Kui jagada kõik tasutud tööjõumaksud (sh ka töölepingu alusel mitte töötavatele juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude pealt tasutud maksud) ainult töötajate keskmise arvuga (s.t mis ei sisalda juhatuse ja nõukogu liikmeid, kes ei tööta töölepingu alusel), siis pole tulemus objektiivne, sest tööjõumakse on tasutud kõigilt välja makstud tasudelt kvartalis, aga keskmine töötajate arv ei sisalda kõiki tasu saanud isikuid, vaid ainult töölepingu alusel töötavaid isikuid.

Aktsiaselts PlusPlus Capitalis töötas 2022. aastal kuus juhatuse ja nõukogu liiget, kellele makstud tasudelt on tasutud tööjõumakse, kuid kes ei töötanud töölepingu alusel ja seega ei kajastu nemad Maksu- ja Tolliameti poolt välja toodud keskmiste töötajate arvus. Kui jagada tasutud tööjõumaksud 2022. aastal tegelikult tasu saanud inimeste arvuga (s.t kuue isiku võrra rohkem, kui kajastub Maksu -ja Tolliameti statistikas), siis on tulemuseks 7027 eurot kuus keskmiselt ja 2023. aastal 6258 eurot kuus keskmiselt. Tõele ei vasta väide, nagu oleks Aktsiaselts PlusPlus Capitali keskmine töötasu olnud 11 058 eurot inimese kohta. Tegelikult makstud keskmine töötasu on olnud oluliselt väiksem.

Oluline on ka rõhutada, et Aktsiaselts PlusPlus Capitali kontsernis töötas 2022. aasta majandusaasta aruande kohaselt 110 töötajat, kelle palgakuluks kokku oli 4 970 471 eurot ehk keskmiselt 45 186, 1 eurot töötaja kohta aastas ehk 3765, 5 eurot töötaja kohta kuus. Kontserni keskmine palgakulu ei ületa olulisel määral samas valdkonnas tegutsevate äriühingute keskmist palgakulu ega kuulu kindlasti Eesti kõrgeimate hulka, vaid on selles valdkonnas konkurentsivõimeline.

„Oktoobris 2022 tõstis PlusPlus käed üles ja tunnistas, et ta ei jõua uhkeid lubadusi täita. Ta jäi investoritele 33 miljonit eurot võlgu.“

Oktoobris 2022 ei teostanud Aktsiaselts PlusPlus Capital põhiosa makset summas 11 026 100 eurot ja nelja võlakirja pealt kokku kolme kuu jooksul arvestatud intressimakset summas 1 195 495 eurot, kokku oli võlgnevuse summaks 2022. aasta oktoobris 12 221 595 eurot, mitte 33 000 000 eurot.

„Esimesed kriisikoosolekud olid viisakad,“ meenutab Saidla. Pahane porin tekkis siis, kui selgus, et PlusPlus maksis omanikele dividendideks 1,35 miljonit eurot. „Nad väitsid, et meie ei saanud mitte midagi teha, sest otsus oli ära tehtud.“

(Loo algses versioonis oli viga, et PlusPlus maksis reservide arvelt 600 000 eurot. Nimetatud summa hoopis pandi reservide arvele. Sõda algas veebruaris, aprillis otsustas PlusPlus maksta dividende, eurovõlakirjade müük pidi toimuma mais, kuid lükati edasi juulisse – S.V.)

Äriühing pole omanikele dividendideks välja maksnud reservide arvelt 600 000 eurot, nagu artiklis oli esialgu ekslikult väidetud. 600 000 euro reservi kandmine välistab selles summas dividendide maksmise ja seeläbi ei muutu ka äriühingu omakapital.

Dividendide maksmise otsus tehti aktsionäride poolt II kvartalis 2022 ning oli kajastatud kõigile kättesaadavas II kvartali aruandes, mis edastati investoritele 15.8.2022. Esimene „kriisikoosolek“ toimus 17.11.2022 ehk umbes kolm kuud hiljem. Seega ei vasta tõele väide, justkui oleks nimetatud asjaolu selgunud alles 17.11.2022 toimunud koosoleku käigus või hiljem. See oli investoritele juba umbes kolm kuud varem teada.

Aktsiaselts PlusPlus Capital usub jätkuvalt, et investorite jaoks on kõige parem lahendus äriühingu edukas saneerimine, ja pingutab selle nimel, et edaspidi töötada investorite jaoks läbipaistvalt ja kasumlikult.