Juhatuse liikme isiklik vastutus äriühingu maksuvõla eest

Juhatuse liikmetelt võib teatud juhtudel sisse nõuda äriühingu maksuvõlga. Seetõttu on äärmiselt oluline teada, kuidas käituda juhina olukordades, kus ettevõttele on tekkimas maksuvõlg.

Juhatuse liikmed peavad tagama, et ettevõte täidab oma maksukohustusi vastavalt kehtivatele seadustele ja regulatsioonidele. See hõlmab järgnevat: maksuandmete õigeaegne deklareerimine, maksuandmete täpne deklareerimine ja nõutavate maksude maksmine õigel ajal. Juhatuse liikmete kohustused maksude osas tulenevad erinevatest seadusandlikest aktidest, sealhulgas äriseadustikust, maksuseadustikest, raamatupidamise seadusest.

Juhatuse liikmed vastutavad isiklikult ainult siis, kui nad on raskest hooletusest või tahtlusest põhjustanud ettevõttele maksuvõla. Tegemist on niisuguse maksuvõlaga, mida ei ole olnud võimalik äriühingult eneselt sisse nõuda. Seega on vastutuse eeldusena vajalik tuvastada põhjuslik seos juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel ning süü vorm.

Maksude tasumise kohustuse rikkumise kohta on kohtupraktika selgitanud, et kui nõutavate maksude tasumine polnud objektiivselt võimalik muul põhjusel (nt äririski realiseerumine), siis puudub kohustuse rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel põhjuslik seos. Samuti ei ole äriühingu juhatuse liige rikkunud maksude tasumise kohustust tahtlikult siis, kui ta küll teadvustas endale maksude tasumata jätmise, kuid tegi seda uskudes, et äriühingu majanduslikku olukorda on võimalik päästa. Äriühingu juhatuse liikme tegevus äriühingu sisesuhtes ja sellest tulenevad rikkumised saavad kaasa tuua vastutuse üksnes erandjuhul, nimelt siis, kui tuvastatakse, et juhatuse liikme tegevuse eesmärk oligi jätta maksud tasumata.

Juhatuse liikme poolt temal lasuvate kohustuste täitmist hinnatakse hoolsuse ja lojaalsuse kaudu, mida ta on rakendanud oma kohustuste täitmisel. Kui äriühing on sattunud makseraskustesse ja peab täitma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust küll eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele, kuid ta peab mõistliku ettevõtja hoolsusstandardi raamides täitma oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega ja arvestades erinevate võlausaldajate huve. Kui aga äriühing on muutunud maksejõuetuks, on juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus. Selle kohustuse rikkumine toob üldjuhul kaasa ka maksu tasumise kohustuse rikkumise, mida saab juhatuse liikmele ette heita. Juhatuse liikme tahtlust jätta maksud tasumata on tuletatud olukorrast, kus äriühingult maksuvõla sundtäitmise ära hoidmiseks esitatakse küll maksuvõla ajatamise taotlus, kuid selles kirjeldatakse äriühingu varalise seisundi ilustamiseks tõele mittevastavaid andmeid ja maksuvõla vähendamist tegelikkuses ei toimu. Samuti nähakse juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja vastutusena olukorda, kui äriühingust on raha välja viidud ja selle kasutamine äriühingu huvides on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata või muul moel eelistatud isiklikke huvisid äriühingu huvidele.

Tasub teada, et maksunõue aegub üldiselt kolme aastaga, kuid tahtliku rikkumise korral on aegumistähtaeg viis aastat.

Maksude tähtaegne deklareerimine ja maksmine on juhatuse liikmete jaoks äärmiselt oluline kohustus, mille rikkumisega kaasnevad tagajärjed võivad mõjuda juhatuse liikme varale ja mainele. Oluline on tegutseda vastutustundlikult, hoida raamatupidamine korras ning vajadusel konsulteerida spetsialistidega, et tagada maksukohustuste nõuetekohane täitmine ja vältida võimalikke probleeme tulevikus.

Advokaadibüroo HansaLaw on maksuõiguse valdkonnas kõrgelt hinnatud ja meilt saab maksuõiguse küsimustes igakülgset abi.