Tulevikeseire hingaku otsustajate kuklasse

Aina tihemini kostab arvamus, et Eesti on kaotanud julguse teha tulevikku vaatavaid otsuseid. Keskendutakse saavutatud olukorra peenhäälestamisele, selmet globaalseid kurvimuutusi enda kasuks pöörata ja kriise ennetada. Tulevikeseire pakub metoodikaid ja tööriistu, kuidas olemasolevat teaduslikku teadmist maksimaalselt ära kasutada ja nägu tulevikku pöörata.

„Kui me ei mängi arengustsenaariume läbi, võime magada maha hetke, kus pöördega kaasa minek annab meile konkurentsieelise. Tulevikeseire tulemuseks peab olema ka loodud stsenaariumite käegakatsutav ja eluline läbimängimine. Riik peab tegutsema kõikjal proaktiivselt, mitte reaktiivselt,“ leiab Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi tegevjuht Johanna Vallistu.

Äsja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) korraldatud tulevikeseire projektis koostasid tippeksperdid 21 Eesti tulevikukriiside stsenaariumi. Nende kaudu saavad kõik asjaosalised kirjeldatud probleemideks süsteemselt valmistuda – raport annab soovitusi kriisijuhtimiseks alates võimekuste loomisest kuni süsteemsete ja institutsiooniüleste protsesside kujundamiseni.

„Edasine käitumine suurendab seejärel ühe või teise stsenaariumi täitumise tõenäosust. Väga keerulistes olukordades on läbi mängitud stsenaariumite olemasolu otsustamisel suureks toeks,“ ütleb Eesti Teadusagentuuri (ETAG) vanemkonsultant Indrek Heinla. Euroopas ei ole tulevikeseire poliitikate kujundamisel küll veel väga levinud, ehkki viimastel aastatel on Euroopa Komisjoni toel see siiski saanud laialt aktsepteeritud teaduslikuks lähenemiseks. On riike, mida eksperdid ka eeskujuks toovad, nagu Soome ja Belgia.

ETAGi strateegilise analüüsi osakonna juhataja Marko Piirsoo toob ka kaks näidet, mille puhul oleks tulevikeseire aidanud raisata vähem ressursse ja hoiduda emotsionaalsetest otsustest. Esimene neist on Rail Baltic, millele eelnenud tulevikustsenaariumite analüüs oleks võimaldanud paljud pudelikaelad ette ära lahendada. Teine näide on palju lähemal: Tartu lähedusse plaanitud biorafineerimistehase kohta tehtud tulevikeseire harjutus oleks andnud võimaluse nii riigile kui ka kodanikele paremini tehase väärtust ja vajadusi selgitada.

Riik on mänginud Eesti erinevate kaubanduskeskustega läbi stsenaariume, kui Eestisse peaks jõudma sõjategevus. Eksperdid aga leiavad, et riigipoolne tulevikeseire ja neist tekkivate stsenaariumite läbimängimine peaks olema laiapõhjalisem ning regulaarne.

„Oluline on, et kaasatud oleks võimalikult lai rühm osalisi, ka teadlasi erinevatelt erialadelt, et stsenaariumid võtaksid arvesse võimalikult paljusid muutujaid. ETAGis näemegi oma rolli selles, et toome kokku riigi vajadused ja küsimused ning viime need teadlasteni. Vahendame kompetentsi ja viime vajadusel läbi harjutusi,“ lisab Piirsoo.

Mida tulevikeseire all silmas peame?

Tulevikeseire on selgelt struktureeritud ja süstemaatiline tegevus prognoosimaks võimalikke erinevaid tulevikustsenaariumeid mingis konkreetses raamistikus. Lai ekspertide ring manab konkreetse probleemi, kriisi või küsimusega pildi sellest, millised on erinevad ohud, võimalused, kitsaskohad, ja kirjeldavad neid uusimale teaduslikule teadmisele põhinedes. Oluline on, et koostatud stsenaariumid varieeruksid realistlikest kuni ekstreemseteni.

„Võtame näiteks energeetika, kus üks äärmus on täielik taastuvenergiale üleminek (näiteks läbimurre salvestamistehnoloogias), ja teine on selline, kus fossiilsed kütused jäävad peamisteks energiaallikateks. Teisele teljele paneme äärmustena poliitilise stabiilsuse versus pidevad konfliktid ja terrorismi. Kui nüüd erinevad kombinatsioonid narratiividena valdkondlike ekspertide poolt läbi analüüsida ja lahti kirjutada, tekib otsustajatel selgem pilt, kuhu mingid otsused välja viivad,“ (vt ka juuresolevat joonist) leiab Heinla. Ta lisab, et kasutegurit arvesse võttes on tulevikeseire võrdlemisi vähe ressursse nõudev tegevus. Tõsi, selle juures on mõistlik kasutada omas valdkonna kõige helgemaid päid, aga töö ise on tihti niivõrd huvitav, et suurt välist motivatsiooni pole vajagi.

Vallistu mainib veel ühte tulevikeseire olulist rolli: vähendada teadmatusest tekkivat ärevust ja näha selle asemel võimalikult realistlikku perspektiivi. Erinevad seiretulemused ei ole hägused hirmustsenaariumid, vaid läbi mängitud võimalikud perspektiivid, milleks saab valmistuda. Stsenaariume saab luua nii juba mainitud lokaalsete ja lühiajaliste probleemide lahendamiseks kui ka pikaajaliste üleminekute tarbeks. Kliimaeesmärkide täitmine või digipööre on selle ideaalsed näited.

Ettevõtted vaatavad pidevalt tulevikku

Maailma ettevõtlusgigantide hulgas on tulevikeseire igapäevane tegevus, sest erasektoris ei taha keegi olla uus Nokia, mis ei pane tähele fundamentaalset kurvimuutust. „Ettevõtted kindlustavad end sedasi riskide ja pidevalt ees ootavate kriiside vastu. Lisaks on ettevõtted huvitatud alati uute võimaluste leidmisest, pidevalt otsitakse seda uut „kurvi“, kust esimesena ära pöörata ja eelis saada,“ räägib Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi tegevjuht.

Vallistu juhitav instituut oli aastaid varjusurmas. Nüüd on eksperdid sellele uue hingamise andnud. Eesmärk on koolitada organisatsioone ja ettevõtete töötajaid, rääkida neile tulevikumõtlemisest ning tutvustada tulevikeseire meetodeid. Siin Vallistu võtmeküsimust näebki. Instituudi tegevjuht toob illustreerimiseks näite ühelt oma personalijuhtidele tehtud koolituselt. Naine palus saalis olijatel nimetada personalivaldkonna hetketrende ja sõelale jäi tõdemus, et madalapalgalised töötajad ei soovi enam väga palju tööd teha. Nad on oma tööaja osas väga teadlikud, lisaks oodatakse, et tööandja oleks lapsehoidja rollis, kes muretseb muu hulgas töötaja igakülgse tervisliku seisundi eest.

„Sisestasime saadud informatsiooni tulevikuprojektsioonidesse ja vaatasime, mida tähendab ettevõttele, kui need trendid aina kasvavad. Kuidas sellist muutust ja süvenemist õigel ajal seirata ning mida peaks tegema, et olla nii suureks muutuseks valmis. Juba see mõttemäng avas nende silmi,“ selgitab Vallistu.

Tema arvates on risk ootamatuteks kriisideks maailmas üha suurenenud. Valmistumine ja pidev seire on järjest olulisemad. „Ministeeriumid peavad oskama neid märgata ja seejärel tuleb seiret teha,“ ütleb ekspert.

Marko Piirsoo sõnul on tulevikeseire tegevused olulisel kohal ka Euroopa Komisjoni poolt rahastatud mahuka rahvusvahelise projekti Eesti teadmistepõhise poliitikakujunduse süsteemi kohta käivas raportis ja nende põhjal välja töötatud poliitikasoovitustes. Muu hulgas on seal selgelt kirjas, et Eestis on vaja tugevdada tulevikeseiret ministeeriumites. „Ministeeriumite teadusnõunikudki näevad, et see on oluline, ja meie ETAGi poolelt saame olla need, kes sellele võimalikult hästi kaasa aitavad,“ lisab Piirsoo.

Riigikantselei näeb muutust

Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Birgit Lüüs-Jakobs nendib esmalt, et tulevikeseire terminina on nende jaoks küllalt uus. See on populaarseks muutunud erinevates mõttekodades ning ka OECDs. Ka Euroopa Komisjonis on see kerkinud viimastel aastatel olulisele kohale.

„Komisjon kutsus kokku ka foresight network’i, millega sooviti liikmesriike tuua ühele lehele,“ ütleb ta.

Lüüs-Jakobsi sõnul on teatud tulevikeseire meetodeid avalikus sektoris ka kasutatud. Näiteks juba aastaid tuntud SWOT, kuid ka just lähiajal populaarsemaks saanud erinevate tulevikustsenaariumite koostamine ja horisondiseire. Laiast võimaluste pagasist on aga teadlikkus veel väike ning praegu on aeg, kus end võimalustega kurssi viiakse.

„Meil on kiiresti muutuv maailm, kobarkriisid ja need meetodid aitaks meil paremini tulevikuks valmis olla. Oleme hetkel plaani pidamas, kuidas seda teemat paremini strateegilisse planeerimisse ja poliitikakujundamisse võiks sisse tuua, et püsida konkurentsis ,“ lisab ta.

Strateegiabüroo nõunik ütleb, et detsembri alguses toimub seminar-koolitus, kuhu on kutsutud ministeeriumite teadus-, strateegia- ja innovatsiooninõunikud. Kohapeal on plaanis arutada, kuidas tulevikeseiret oleks mõistlik läbi viia.

Riigikantselei rolliks oleks siin ministeeriumite innustamine ja plaani paika paneks, millal tulevikeseiret teha oleks vaja ja võimalik.

„Soomes on nii, et peaministri büroo koordineerib tulevikeseiret enne valimisi, et erakondadel oleks, millele oma programmides tugineda. Leedugi kasutab seda pikaajalise strateegia juures. Samas on Eesti ainulaadne selle poolest, et meil on Arenguseire Keskus ning nende mandaat on lausa arenguseire seadusega kinnitatud. Hetkel tegutsevad nad Riigikogu juures ja toodavad aastas mitmel olulisel teemal vajalikke tulevikku vaatavaid analüüse just Riigikogu liikmetele, kuid neid saavad kasutada ka kõik teised. Strateegialoomes on seda lähenemist veel vähem kasutatud. Meil tuleb ministeeriume selles toetada ja neid innustada.“

Artiklit on kaasrahastanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond „RITA+„ vahenditest.