Eesti paralümplased on ravikindlustuse saamiseks liiga heas vormis
(57)Lihtsa spordisõbra jaoks, kes vaatab paraolümpiat teleekraanilt, ei teki küsimust – kahtlemata osalevad seal isikud, kes tavaelus ja -spordis tervislikel põhjustel kaasa lüüa ei saa. Riigi mõõdupuu on aga teine.
Möödunud suvel toimunud paraolümpia oli kettaheitja Egert Jõesaare (30) jaoks järjekorras kolmas.
2016. aasta Rio mängudel lõpetas ta kaheksanda kohaga, viis aastat hiljem Tokyos oli viies. Ilmselgelt räägiti Jõesaarest Pariisi mängude eel kui võimalikust medalilootusest.
Egert Jõesaarel on kaasasündinud vasaku jala sääreluu taandpuue, lisaks puudub ta jalal pindluu. „See tähendab, et mul on vasak jalg paremast jalast nõrgem. Puudub hüppeliiges, mille tõttu pean kandma spetsiaalset ortoosi, mis toetab jalga, et mul oleks võimalik normaalselt liikuda,“ seletab Jõesaar.
Viimased aastad väidab Eesti töötukassa, et vähenenud töövõimet Jõesaarel enam pole ja sotsiaalsetest hüvedest – nagu ravikindlustus – ortoosi abil liikuval parasportlasel unistada ei tasu.
