Valdo Randpere: „Missa Reformierakonnast“ jättis tunde, et tegu on liigselt just klassivõitlusele kutsuva lavatükiga

Reformierakonna liige ja riigikogulane kirjutab, et inimese eluohtlikusse liiklusõnnetusse sattumisest kabareenumbri tegemine pole naljakas, vaid nõme.

Sissejuhatuseks hoiatan kõiki huvilisi, et „Kindlates kätes. Missa Reformierakonnast“ pole dokumentaallavastus, vaid täiesti selgelt kõrgeid kunstilisi ambitsioone eviv lavateos. Kas need ambitsioonid selle lavastuse näol ellu said viidud, selles ma küll kahtlen.

Kusjuures etenduse algus oli paljulubav – teravad naljad, hea tempo, efektne koori sissemarss… Aga siis hakkas asi venima. Ja mitte ainult venima. Suur osa kahe- ja pooletunnisest etendusest oli aeglane sobramine lugudes, mis on ajas nii kauged, et alla 40aastane publik ei suutnud tõenäoliselt pakutavaid infokilde kuidagi mingisse suuremasse pilti paigutada. Kui nad just polnud ajaloolased, kes üksipulgi on Reformierakonna tekkelugu uurinud. Nii et mu esimene ja suur etteheide ongi see, et etendus oli liiga pikaks venitatud ja suures osas igav. Äkki oleks igavus vähem vaevanud, kui kogu ettekantav tekst oleks arusaadavam olnud, aga helikvaliteet oli, nagu ta oli. Eriti andis see tunda laulude puhul.