Ühe tüdruku juhtum, millest rääkisid tuhanded inimesed. Mida avastasid õiguskantsler ja SKA järelevalve?

*Mis peitus õiguskantsleri kirjas, mille avalikku versiooni katavad suures osas mustad kastid?

*Mida ütles sotsiaalkindlustusameti järelevalve, mille tulemus salastati sügiseni 2099?

*Miks tühistas kohus määruse, mis peatas varasügisel ema hooldusõiguse?

I Millele keskendus õiguskantsleri kiri?

Ülle Madise vastas novembri lõpus kirjale, kus üks ema küsis arvamust tema tütart puudutava kohtumääruse täitmise asjus. Tegu oli lapse üleandmisega emalt isale, mis pälvis avalikkuses nii suurt tähelepanu, nagu kukkunuks Saaremaale veel üks meteoriit lisaks Kaali omale.

Õiguskantsler ei vaaginud seekord mitte ainult konkreetset juhust, vaid kirjutas, kuidas peaksid vanemad lapsi kasvatama, mida teha tüli korral ja kuidas täita kohtuotsuseid. Seetõttu on tema kiri oluline kogu ühiskonnale, mitte ainult ühe lagunenud pere liikmetele.

Kuna õiguskantsler on Eestis laste ombudsman, siis keskendub kiri just lapse õigustele ja huvide täitmisele.

Kas lapse huve järgiti?

Ülle Madise leidis, et 3. oktoobril ei järginud kohtutäitur ja lastekaitsetöötajad põhimõtet, et arvestada tulnuks eeskätt lapse huve. „Täitetoimingu läbiviimine ilmselgelt traumeeris last, mistõttu tuli ta haiglasse viia.“

Õiguskantsleri hinnangul võis nii juhtuda seepärast:

• täitetoiming kestis lapse jaoks liiga kaua (ligikaudu 40 minutit);

• üleandmise ruum oli väike, seal paiknesid liikumist takistanud rõivakotid, last ümbritses hulk täiskasvanuid (ema, lastekaitsetöötajad, turvakodu töötajad, vanemate esindajad, kohtutäitur), kes rääkisid vahepeal läbisegi ja kõrgendatud toonil;

• ei arvestatud, et umbes veerandtunnises vestluses ei õnnestunud veenda ema lahkuma ja last turvakodusse jätma ning ka laps tahtis koos emaga lahkuda;

• isa kutsudes ei arvestatud, milline oli lapse reaktsioon nende eelmisel kohtumisel (30. septembril);

• lapse üleandmise õnnestumine jäeti lapse isa hooleks, kes üritas last endale sülle haarata;

• rõivakottide tõttu vanemad komistasid, kui tekkis rüselus, sest ema ja isa üritasid mõlemad last sülle saada;

• pärast rüselust ja politsei sekkumist jätkus täitetoiming pikalt turvakodu territooriumil, kus politsei takistas emal lahkumast koos lapsega;

• turvakodu töötajad, sealhulgas psühholoog, ei olnud lapsega varem kohtunud ning neil ei tekkinud lapsega kontakti, mistõttu nad ei saanud last toetada;

• ametnikud ei olnud kokku leppinud oma ülesandeid ja vastutust;

• puudus kokkulepe, kuidas täita kohtumäärust siis, kui ema ei ole last isale üle andmiseks ette valmistanud ning laps ei nõustu jääma turvakoju.

Miks läksid üleandmised nurja?

Tegu oli kolmanda katsega last üle anda. Esimesel korral (30. septembril) tõid ema ja tema advokaat lapse määratud ajal kesklinna valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda. Ema esindaja jäi koridori, kuni lapsega vestlesid lastekaitsjad – lapse ja ema sissekirjutuse järgi kesklinna lastekaitsja ning isa elukoha järgi Pirita oma. Ruumis viibis ka kohtutäitur, et tuvastada üleandmise fakti. Kui lastekaitsjad kutsusid kohale isa, läks laps endast välja ja karjus, et ei soovi isaga kaasa minna. Laps anti üle ema esindajale, kes viis ta ema juurde.

Teisel katsel (1. oktoobril) saabusid ema ja tema esindaja tüdrukuga turvakoju, kuid ei sisenenud majja. Kõik kolm lahkusid pärast lühikest vestlust kohtutäituri, Pirita lastekaitsja ja turvakodu töötajatega.

„Tekkis rüselus, mille käigus laps ja vanemad komistasid maas olnud rõivakottide otsa ja kukkusid põrandale.“

Õiguskantsler kirjeldab 3. oktoobri konflikti

3. oktoobril toimus kolmas katse. Päev varem saatis kohtutäitur emale juhised: valmistada laps üleandmiseks ette ja selgitada talle arusaadavas keeles, et ema hooldusõigus on peatatud ja laps peab viibima olukorra lahenemiseni isa juures, kuid suhtlus emaga jätkub. Ema pidi kaasa võtma lapse riided, lemmikmänguasja, hügieenitarbed. Ta pidi sisenema koos lapsega turvakoju ja seejärel kohe lahkuma.

Kuidas kajastati kurikuulsat väidetavat kallaletungi?

Õiguskantsleri kirjas ei mainita, et „isa tungis emale kallale“, mida ema sotsiaalmeedias järjekindlalt räägib.

Kirja punkt nr 8 kirjeldab toda episoodi järgmiselt: „Kohtutäituri ja laste heaolu spetsialistide ettepanekul sisenes trepikotta isa, kes proovis last sülle haarata. Lapsest hoidsite kinni ka Teie. Tekkis rüselus, mille käigus laps ja vanemad komistasid maas olnud rõivakottide otsa ja kukkusid põrandale. Turvakodu töötaja avas välisukse ja kohtutäitur kutsus politsei, kes oli oodanud väljas.“

Ja punkt 50: „Juhtunu kindlasti traumeeris nii last kui ka ema. Mõlemale kutsuti kiirabi. Ametnikud panid ka isa keerulisse olukorda, kui kutsusid ta ema ja lapsega samasse ruumi olukorras, kus ametnikel endil ei õnnestunud ema veenda kohtumäärust täitma. Nii jätsid ametnikud lapse üleandmise õnnestumise lapse isa hooleks. Tekkinud rüselus ja last emotsionaalselt kahjustav olukord kahjustas paratamatult ka isa ja lapse suhet.“

Laps viidi kiirabiga ööseks lastehaiglasse. Vanemaid tema juurde ei lubatud.

Järgmisel päeval toimetas politsei lapse turvakoju. Seal külastasid teda vennad, kohtunik ja terapeut. Isaga trehvas laps alles kaheksa päeva hiljem, mil ta nõustus isa ja kahe vennaga koju minema.

Kuidas mõjub lastele vanemate tüli?

„Teadusuuringutest selgub, et vanemate lahkumineku järel kahjustab last kõige enam vanemate konflikt ja halvad suhted,“ kirjutas Madise. „Kohtusse pöördumine peaks olema äärmine abinõu, sest kohtuvaidlus suurendab, mitte ei vähenda vanemate konflikti. Paraku jõuab igal aastal kohtusse üle tuhande lapse hooldus- ja suhtlusõigust puudutava vaidluse, lisaks paar tuhat elatise maksmisega seotud vaidlust.“

Madise rõhutas, et esialgse õiguskaitse kohaldamise määrused tuleb täita viivitamata, ka siis, kui need on vaidlustatud kõrgema astme kohtus.

Kõnealuses määruses andis kohus juhiseid ainult vanematele ja Tallinna linnale, mitte kohtutäiturile. Õiguskantsler märkis samas, et „ei saa öelda, et täitur ei täitnud kohtulahendit korrektselt“.

Kohtutäitur andis emale piisavalt infot, mida ta peab tegema. Muuhulgas hoiatas ta, et kui ema takistab lapse üle andmist, siis võib ta saada trahvi. Lastekaitsjad julgustasid 30. septembril last isa juurde minema. Kuid 3. oktoobril ei õnnestunud neil lapsega piisavat kontakti saavutada. „Kohtutäiturile ja lastekaitsetöötajatele ei saa siiski ette heita vanematele ja lapsele täitemenetluse kohta selgituste andmata jätmist,“ kõlas Madise järeldus.

Miks kutsuti kohale isa?

Kirjas öeldakse: „Kohtutäituri sõnul otsustati koostöös lastekaitsetöötajatega, et lapse üleandmine peab toimuma esimesel võimalusel, sest vanemate konflikt kahjustas last ning üleandmise edasilükkamine ei oleks olnud hea tema vaimsele tervisele. Kohtutäituri hinnangul oli emal piisavalt aega, et laps isale üleandmiseks ette valmistada.“

Aga üleandmine läks üle kivide ja kändude. Täiskasvanud lapse ümber vaidlesid ja rääkisid läbisegi. „Selline õhkkond mõjus lapsele hirmutavalt ja tekitas ärevust. Laps ütles mitmel korral, et ta kardab ja soovib turvakodust lahkuda,“ mainib kiri.

Punkt 51: „Kohtutäituri selgituse kohaselt kutsuti isa kohtumise juurde sellepärast, et ema ei järginud kohtutäituri soovitust käituda last toetavalt ega lahkunud kohe ruumist, kuigi seda paluti. Kohtutäitur lootis, et ema on lapse kohtutäituri juhiste kohaselt ette valmistanud. Seega kutsus ta ruumi ka lapse isa kui hooldusõigusliku vanema, sest nii oli võimalik kontrollida, kas ema on kohtutäituri juhiseid täitnud. Kohtutäitur märkis veel, et suvel isaga kohtudes ei tundnud laps isa ees hirmu ega väljendanud vastumeelsust. Arvestades siiski lapse reaktsiooni isaga kohtumisel 30. septembril ja seda, et laps oli enne isa kutsumist korduvalt väljendanud, et ta soovib jääda emaga ja ei kavatse turvakodusse ega isa juurde jääda, pidid kohtutäitur ja lastekaitsetöötajad möönma, et isa kutsumine täitetoimingu juurde võis põhjustada vanemate konflikti ja tekitada lapses tugeva negatiivse reaktsiooni. Jääb arusaamatuks, kuidas ametnikud lootsid olukorra lahendada, kui nad kutsusid isa täitetoimingu juurde, kuigi laps ja ema hoidsid teineteisest kinni ja soovisid lahkuda.“

Kas lapse võis saata turvakoju?

Õiguskantsleri hinnangul ei viidud last turvakodusse meelevaldselt ja tema seal viibimine ei olnud õigusvastane. „Pikka aega kestnud vanematevaheline konflikt kahjustas lapse vaimset tervist ja ta vajas lastekaitsespetsialistide hinnangul abi,“ selgitas Madise. „Sellises olukorras oli turvakoduteenuse pakkumine asjakohane. Kuna isa mõistis samuti lapse abivajadust ja nõustus lapse ajutise viibimisega turvakodus, siis ei pidanud lastekaitsetöötajad algatama lapse perest eraldamise menetlust. Laps oli sisuliselt sarnases olukorras nende lastega, kes on kodust ära jooksnud ja mingil põhjusel ei soovi sinna naasta.“

Õiguskantsleri hinnangul ei viidud last turvakodusse meelevaldselt ja tema seal viibimine ei olnud õigusvastane.

Õiguskantsler märkis, et tõendamist ei leidnud avalikkuses levitatud info nagu oleks lapsele turvakodus manustatud rahusteid või teisi ravimeid.

Vestlused töötajatega ja turvakodu päevikute sissekanded näitasid, et lapsele anti üle nii ema kui vanaema saadetud pakid. Ühel korral paluti mitte tuua enam komme ja magusat, kuna seda oli juba piisavalt.

Kas laps tohtis suhelda emaga?

Tüdruku turvakodus viibimise ajal ei olnud kohtulahendit, mis keelas tal suhelda emaga. „Seega oleks tulnud võimaldada lapsel turvakodust emale helistada,“ leidis õiguskantsler. „Seda aga ei tehtud.“

Kesklinna lastekaitsja võttis lastehaiglas lapse telefoni enda kätte hoiule. Tallinna linn andis turvakodule teada, et laps tohib suhelda ainult oma hooldusõigusliku vanemaga.

Selline piirang ei olnud õiguskantsleri hinnangul õiguspärane.

Ta lisas, et samas oli isal õigus otsustada, kellega laps võib suhelda ja kes võivad teda külastada. „Isal oli õigus keelata lapse vanaemal, teistel sugulastel ja sõpradel last külastamast ja temaga suhtlemast.“ Ja jällegi: piiranguid seades tuleb arvestada lapse soovidega ning lähtuda tema huvidest.

Mis on lapse huvi?

Kõik õiguskantsleri jutus keerles lapse huvide ümber. Kuid kas lapse huvid on need, mida tahab tema ema? Või isa? Või laps ise? Kas lapse tahe peaks olema lapse väljendatud? Selliseid küsimusi on veel.

Õiguskantsler ei öelnud, millised on siin loos lapse huvid. Põhjus on lihtne: just neid huve arutab kohus, sest ema ja isa taotlusi hooldusõiguse ja suhtlemiskorra asjus lahendatakse lapse huvidest lähtudes. Õiguskantsler ei tohi aga anda hinnangut küsimuses, mida parajasti arutatakse kohtumenetluses.

Küll aga tegi Madise ettepanekuid ametkondadele. Ta soovitas täpsustada lastekaitsjate ja kohtutäituri ülesandeid lapse üleandmisel ja lapsega suhtlemist puudutavate kohtulahendite täitmisel, vältimaks sellist segadust, nagu tekkis seekord. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) peaks lastekaitsjatele tegema vastava juhendi. Samuti soovitas ta analüüsida, kas lapse hooldusasutusse paigutamist peaks vaagima linna- või vallavõimu asemel kohus.

II Mida heitis ette SKA?

SKA kontrollis lastekaitsjate tegevust. Järelevalve akt ütles, et kesklinna ja Pirita linnaosa valitsuse (ehk linnavalitsuse) tegevus ei olnud õiguspärane. Seal toodi välja kaheksa etteheidet:

1. linnas ei toimi piisavalt lastekaitsjate koostöö;

2. kõnealusel juhul ei algatatud juhtumimenetlust (seda alustati oktoobris, kui laps hakkas elama isa juures, mistõttu sai temast Pirita lastekaitse nö klient);

3. last ei valmistatud piisavalt ette isale üle andmiseks;

4. lapse abivajadus ja lapsevanemate vanemlikud oskused jäid hindamata nõuete kohaselt;

5. linnavalitsus ei taganud eraldi elava lapsevanema ja lapse suhtlust, muuhulgas ei tarvitatud sellisel puhkudel ette nähtud hoiatust, ettekirjutust ega sunniraha;

6. rakendamata jäi võrgustikutöö;

7. juhtumimenetlus jäi algatamata, kuigi pere abistati rohkem kui ühe meetmega;

8. kõiki toiminguid ja dokumente ei pandud kirja andmebaasi STAR.

STARi sisestatu meenutas järelevalve tegijatele logiraamatut, kuhu kirjutati vanemate kirjavahetuse põhjal, mis juhtus, kuid analüüsid ja järeldused puudusid.

Miks tegeles asjaga Pirita lastekaitse?

Sel suvel lahkus töölt kesklinnas juhtumiga tegelenud lastekaitsja. Järgmine lastekaitsja alustas tööd vaid seetõttu, et keegi kolleegidest ei olnud valmis raske juhtumiga tegelema. Aga koostöö ei hakanud sujuma ning initsiatiivi haaras hoopis lastekaitsja Piritalt, kus on isa elukoht. Kesklinn proovis juhtumist taganeda, sest reaalselt ema ja laps kesklinnas ei elanud, neil oli vaid seal sissekirjutus, kuid kohus ei lubanud seda.

2. oktoobril saatis Pirita haldussekretär asjaosalistele murekirja, et koostöö eri linnaosade lastekaitsjate vahel ei suju. Kiri ütles, et Pirita lastekaitsja jäi üksi. Suvel juhtumiga tegelema hakanud kesklinna lapse heaolu spetsialist ei vastanud telefonikõnedele ega helistanud tagasi. Ta osales küll koostöökohtumistel, kuid samas väitis, et tal ei ole aega tegeleda kohtumääruse täitmisega. „See ei ole üheski vaates mõistetav ega aktsepteeritav.“

Järelevalve aktis mainiti, et laps ei osanud juunis kohtule öelda, millal ta viimati isaga suhtles. Ta ei mäletanud isast mitte midagi.

Miks nuttis laps hüsteeriliselt?

30. septembril ehk esimese üleandmise katse ajal vestlesid lastekaitsjad lapsega 40 minutit. SKA hinnangul pidanuks lastekaitsjad lapsega juba eelnevalt kohtuma ja selgitama, kuidas üleandmine välja näeb, ja näitama võimaluse korral ruumi, kus see toimub.

Lastekaitsjad tunnistasid, et neil ei olnud usku, et ema julgustaks last isa juurde minema. Üleandmisel sujuski kõik hetkeni, mil laps sai teada, et tal tuleb kohtuda isaga. Selle peale läks laps endast välja. Ta kasutas oma eale kohast toimetulekumehhanismi – hüsteerilist nuttu –, et olukorrast pääseda. Laps anti emale tagasi.

Järelevalve akt ütleb, et lastekaitsjad olid „lapse silmis muutunud (arvatavasti ema mõjutusel) kurjadeks tädideks, kelle juttu ei saanud usaldada“. Lapsel puudus püsiv usaldusisik.

Teisele lapse üleandmise katsele kesklinna lastekaitsja ei ilmunud. Pirita lastekaitsja selgitas, et ema keeldus turvakeskusesse sisenemast ning ema ja tema esindaja ütlesid, et nad ei anna last üle kellelegi muule kui isale.

Mida soovitas teha SKA?

Kolmanda katse eel võttis Pirita lastekaitsja ühendust SKA laste heaolu osakonna konsultandiga, et mõelda läbi vastutus olukorraks, kui asjad ei suju. Kohtutäitur kaasas ettevaatavalt politsei.

Akt ütles, et „vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Lapse heaolu spetsialistide hinnangul on ema kogu lapse üleandmise perioodil rõhunud ainult ühele argumendile, et laps ei taha isaga suhelda, jättes ise seejuures vajaliku vanemliku selgitustöö ning lapse suunamise ja toetamise tegemata. Sellega pani lapsevanem kogu vastutuse kohtumääruse täitmise eest 8-aastasele lapsele.“

SKA soovitas analüüsida ja vajadusel ümber korraldada lastekaitse töökorraldust, töö koormust ja rollijaotust; koostada tööprotsessi juhend puhuks, kus pereliikmed elavad eri linnaosades; anda toetust keeruliste ülesannete puhul ning töötada välja kava, mis aitab vältida lastekaitsjate läbipõlemist.

Kas laps kurvastas turvakodus?

SKA märkis, et „laps oli turvakeskuses heatujuline, rõõmsameelne, seltskondlik ja tegutsemisaldis, talle meeldis meisterdamine, maalimine, tantsimine ja ta nautis teiste lastega koos tegutsemist“. Ja veel: „Laps tundis ennast seal veedetud ajal hästi, väites, et kui ta oleks teadnud, kui tore seal on, ei oleks ta turvakodusse minemist kartnud.“

SKA märkis, et „laps oli turvakeskuses heatujuline, rõõmsameelne, seltskondlik ja tegutsemisaldis“.

Aga tüdruk ei soovinud suhelda isaga. Ta eemaldus telefonist, kui isa helistas. Suhtlus vendadega aga soojenes. Ka esimest korda isa nähes hakkas laps kordama, et ta ei taha isa juurde minna. Talle selgitati uut elukorraldust, sealhulgas võimalust helistada õhtuti emale. Vastuseis isale leevenes.

Isakoju mineku päeval helistas isa ja andis teada, et neil on kõik hästi. „Tütar jookseb mööda maja ringi, telefonikõne emaga oli läinud hästi ja vanem vend oli avaldanud arvamust, et õde on samasugune nagu kaks aastat tagasi.“

III Miks tühistati osaliselt eelmine kohtumäärus?

11. detsembril tühistas ringkonnakohus maakohtu määrusest kuus punkti. Need puudutasid esialgse õiguskaitse korras ema hooldusõiguse peatamist ja käsku anda laps üle isale.

Kohus nõustus, et „asjaolu, et lapse ema on võtnud 1,5 aastaks isalt võimaluse lapsega suhelda, võib olla käsitletav lapse huvide kahjustamisena (lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga), kuid see ei õigusta vanema hooldusõiguse peatamist“.

Isa taotles endale vaid ainuõigushooldust lapse viibimiskoha osas, kohus aga peatas ema hooldusõiguse täielikult.

Veel: „Maakohus ei määranud emale mingeid kohustusi ja tingimusi, so ettekirjutusi, mille täitmisel ema hooldusõiguse peatamine ümber vaadatakse.“

Maakohtu määrusest ei tulnud välja, kas kaaluti ema õigusi (ja lapse huve) vähem piiravaid abinõusid.

Tagatipuks taotles isa endale vaid ainuõigushooldust lapse viibimiskoha osas, kohus aga peatas ema hooldusõiguse täielikult. „Seega ületas maakohus ka avalduse piire,“ teatas ringkonnakohtunik.

Kohtunik lisas, et kui esineb uuesti vajadus rakendada abinõusid lapse isast võõrandumise vältimiseks, tuleb kaaluda ema õigusi vähem piiravaid asjaolusid. Näiteks võtta vanemalt ära õigus teha otsuseid, kuidas laps võib suhelda teise vanemaga, ning määrata selles küsimuses lapsele erieestkostja. Ja kooli ei pea vanemad alati koos valima.

Tüdruk pääseski seejärel taas emaga koos elama.

„Suur võit õiglusele ja emadusele!“ rõõmustas ema Facebookis. „See on tõeline kingitus. Koos suudame seista õigluse ja armastuse eest.“

Ja tütre suhted isaga muutusid järsult taas.

Ema teatas 18. detsembril Facebookis, et tütar ei tahtnud isa juurde minna. Ta küsis: „Kas laps, kes soovib enda isaga koos olla ja isa juures elada, seisab üle 15 minuti külmas, maja seina äärde surutuna, isast järjepidevalt eemaldudes?“

Selle aasta kõige õnnetum lugu. Turvakodus viibinud tüdruku juhtumist ei võitnud mitte keegi

Turvakodus viibinud tüdruku juhtumist ei võitnud mitte keegi. Kohtunik vaagis isegi palvet anda laps kasvatada Tallinna linnale.

Kes meist ei tahaks kümmet miljonit eurot?

„Palun kohtult abi vara jagamisel ja osalust tema ettevõtetes!!! 10 miljonit, las ehmatab ennast kaameks, sest raha on tema jaoks jumal ja nüüd peab asuma kaitsma!!“

Nii kirjutas pisikese tüdruku ema mullu juunis oma tuttavale.

Ema teadis, millistele nuppudele vajutada. Isa armastab tütart, kuid ema kolis lapse Euroopa teise otsa, Portugali päikese alla.

Tänavu pidi ta aga tüdruku kodumaale tagasi tooma ja sai kohtult käsu anda laps üle isale.

Ilmselt elab Eestis vähe neid, kes ei ole kuulnud üleandmisel kõlanud tütre karjumist, et ta tahab elada koos ema, mitte isaga või näinud kähmlust ema ja isa vahel. „Seda videot vaadati 1,5 miljonit korda ca 48h jooksul,“ teatas ema.

Mitte ükski muu lugu ei tõmmanud tänavu eestlasi käima nii nagu too juhtum. Paljud elasid juhtunu kaudu läbi isiklikke draamasid ja tragöödiaid. Hingevalu ühendas neid emaga, kes võitles kümne küünega tütre tagasi saamise eest.

Ja lõpuks said haiget kõik selle loo tegelased.

Siin on mõned näited.

Ema elukorraldus lendas õhku

Lissaboni kohus pidas tüdruku Portugali kolimist rahvusvaheliseks lapserööviks. Sellisel juhul tuleb laps kodumaale tagasi toimetada. Ema naasis Eestisse. Ta ei saanud edasi töötada Portugali kinnisvarabüroos.

Isa taotles ema trahvimist (kuni 3200 eurot), sest lapse esimene üleandmine nurjus. Selleks ajaks, kui kohus asja ette võttis, oli tütar juba isa pool ehk kadus mõte trahvi teha.

Last esindav jurist taotles emale psühholoogilist ekspertiisi ehk ema sõnul „minu panekut mitmeks nädalaks kinnisse haiglasse, et uurida, kas ma olen emaks olemiseks sobilik“.

Ema sai suhtluskorra eiramise tõttu kahtlustuse kohtulahendi täitmata jätmises. Kriminaalmenetlus jätkub siiani, kinnitas Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Kadi Ruus. Kahtlustuse järgi ei täitnud alaealise lapse ema Harju Maakohtu 2022. detsembris tsiviilasjas väljastatud määrust, mis sätestas kahe vanema suhtluskorra ühise lapsega.

See ei ole mingi naljaasi. Tänavu sügisel karistas kohus kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega ühte teist naist, kes peitis kohtuotsust pikalt saates lapsed isa eest Venemaale.

Isast maaliti koletis

Ema esitleb end lähisuhtevägivalla ohvrina, kuigi selle kohta puuduvad tõendid. Jõulueelsel nädalalgi väitis ta, et talus kooselu ajal lapse isa mõnitusi, alandusi, füüsilisi ja verbaalseid rünnakuid.

Räägitakse isegi juriidilisest vägivallast, sest kinnisvara arendamisega multimiljonäriks saanud mees palkab häid advokaate.

Isa pahelise maine kujundamisele aitas eriti kaasa eespool mainitud netti laaditud video. Ema tõlgenduses jooksis isa talle ja tütrele kallale. Ema esitas toimunu tõttu isa kohta kaebuse. Põhja prefektuur, Põhja ringkonnaprokuratuur ja Riigiprokuratuur leidsid, et mehe tegevuses puudus kuriteokoosseis.

„Kriminaalmenetlus sekkub olemuslikult inimeste põhiõigustesse väga intensiivselt, mistõttu ei saa selle alustamine toimuda kergekäeliselt,“ selgitas Ekspressile riigiprokurör Karin Talviste. „Lisaks kuriteokaebuses edastatud materjalidele tutvus prokuratuur ka Tallinna Ringkonnakohtu, õiguskantsleri ja lasteombudsmani, kohtutäituri ning lastekaitseametnike seisukohtadega. Möönan, et toimingu läbiviimine oli traumeeriv kõigile osapooltele, iseäranis lapse jaoks, ent seni kogutud tõendid ei andnud alust kaebuses toodud asjaoludel kriminaalmenetlust alustada.“

Küll aga sai isa ähvardusi. Näiteks üks anonüümkiri kuulutas: „Kuule snõrr, me tuleme sulle külla varsti kui sa seda tsirkust ära ei lõpeta, varsti sa palud meid, et meie lõpetaks. Ära muretse, me alustame kergelt, sa ei pane otseselt tähelegi, et midagi juhtunud on, kuid ajapikku hakkad asju kokku panema!“

Ähvardati ka tüdruku vendi, kes elavad isa, mitte ema juures.

Lastekaitsja lahkus töölt

Pirita linnaosa lastekaitsja kohta kirjutas ema, et ta „lasi lapse isa mulle ja tütrele kallale“. Ema kujundas oma postitustega muljet, et lastekaitsja on julm, räigelt rikkunud oma tööülesandeid ja ema õigusi, ta tuleb töölt kõrvaldada ja nii edasi. Lastekaitsja olla keegi, kellel ei tohiks olla kohta Eesti ühiskonnas, sest ta on üks neist ametnikest, „kes on vastu võtnud raha, sellel rahal on minu tütre pisarad ja veri“.

Lastekaitsja sõnul on tegu valedega ja ta kavatseb emalt nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Jõulude eel otsustas kohus, et ema ei tohi kuni selles vaidluses tehtava kohtuotsuse jõustumiseni avaldada lastekaitsja isikuandmeid.

Lastekaitsja väitel teatas linnaosa vanem, et ta peab avalikkuse surve tõttu midagi vististi ette võtma. Näiteks alustama distsiplinaarmenetlust. Lastekaitsja otsustas, et ta lahkub töölt.

Kohtutäitur kaevati kohtusse

Kohus ei rahuldanud ema kaebust, et täitemenetlus ehk lapse üle andmine isale 3. oktoobril oli ebaseaduslik.

Ema väitel andis ta lapse isale üle juba 30. septembril – väitega, et siis toodi tütar talle tagasi, sest laps ei olnud nõus isa poole minema.

Vaidlus jätkub.

Politsei ei tohtinud ema takistada

Politseinik ei lasknud 3. oktoobril emal koos tütrega turvakodust lahkuda. Õiguskantsleri hinnangul ei olnud tegu ohuga, vaid ema liikumist takistati lapse üleandmiseks. See on kohtu eelneva loata vastuolus tsiviilmenetluse seadustiku mõttega.

Lapse esindaja lootis linna abile

Last esindanud vandeadvokaadi abi taotles kohtult ajutiselt mõlema vanema hooldusõiguse peatamist, sest kumbki neist ei suuda tagada elukorraldust, mis vastab lapse parimatele huvidele. Ta soovitas määrata lapse eestkostjaks Tallinna, sest linna ei ole nii lihtne mõjutada kui mõnda inimest.

Maakohus ütles ei, sest lapsele oleks traumeerivam elada täiesti võõras keskkonnas – erinevalt isakodust.

Ema on teinud erinevatel aegadel lapse esindaja kohta advokatuurile kolm avaldust. Eelmisel nädalal leidis advokatuuri aukohus, et „vaatamata sellele, et advokaadil on olnud keeruline lapsega kohtuda, nähtub, et advokaat on olnud menetluses osavõtlik ja aktiivne“. Advokaat on teinud oma tööd korralikult ja puudub alus alustada tema suhtes aukohtu menetlust.

Advokatuuri kantsler Leen Eenpalu selgitas, et aukohtusse kuuluvad lisaks vandeadvokaatidele kohtunik ja õigusteadlane ning selline aukohtu koosseis oli ka selle otsuse tegemisel.

advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esimees Katrin Orav rõhutas, et lapse esindaja seisab lapse huvide eest. „Kui vanemad ei suuda teha omavahel koostööd lahenduse leidmiseks ning lapse vaidlusesse peab sekkuma kohus, võib tulemus olla selline, mis päris lõpuni kumbagi vanemat ei rahulda. Ikka võib jääda tunne, et üks vanem sai rohkem õigust kui teine,“ mainis ta. „Hooldusõiguse vaidlused on seetõttu alati väga emotsionaalsed ja kõigile asjaosalistele rasked. On tavaline, et nii emotsionaalsete huvide ristumispunktis töötavad inimesed - advokaadid, lastekaitsjad, perelepitajad, kohtunikud - muutuvad seal ka vanemate piksevarrasteks. See ei pruugi olla enesestmõistetav, kuid kohus ja perekonnaõiguse advokaadid näevad igapäevaselt perekondi, kus kahe haavunud ja meeleheitel täiskasvanu konflikt on nii kõikehõlmav, et lapse tegelikud huvid - näiteks eluterve ja regulaarne suhe mõlema vanemaga - jäävad tahaplaanile. Kuid lapse esindajal on kohtumenetluses väga oluline roll - seista just lapse huvide ja õiguste eest seal, kus on oht, et vanemad ei ole sellega hakkama saanud.“

Emale ei meeldinud Ekspressi lood

Oktoobris levis veebis teade, et ema kutsub ajakirjanikke kajastama oma võitlust tütre vabastamiseks. Kui Ekspress seda tegi, siis ei meeldinud tulemus emale. Tema hinnangul püüdis ajakirjanik kajastada vaidlust „hea ja halva“ vahelise võitlusena, misjuures ema kujutati negatiivselt ja isa positiivselt. Ema väitis pressinõukogule, et Ekspress rikkus ajakirjanduse eetikakoodeksit, soovis avalikku vabandust ja kahju hüvitamist.

Pressinõukogu ei rahuldanud ema kaebust. Nõukogu otsustas, et Eesti Ekspress ei ole artiklitega eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu ning artiklitest on aru saada, et need põhinevad ametlikel dokumentidel. Kuna artiklites kajastatud teema oli avalikkuse seisukohast oluline, siis oli selle vastu ka avalik huvi.

Ja teisedki

Muidugi sai sahmaka kohtunik, kes peatas ema hooldusõiguse ja lasi tütre isale anda. Ära mainimist väärisid isa esindavad advokaadid ja PR-mees. Kriitikatulv erinevate ametnike aadressil oli vägev. Ja nii edasi.

Ema nurises isegi Riigikogu liikmega, kes ei tulnud tema korraldatud meeleavaldusele, vaid eelistas samal ajal seal lähedal hoopis piparkooke jagada.

Kas väike tüdruk murdub?

Kõige olulisem tegelane selles loos on pisike tüdruk. Üks tuntud advokaat rääkis hiljutisel lastekaitseüritusel, et laps võib täiskasvanuks saades esitada hagi oma vanema või vanemate vastu, kui nood rikuvad ära tema lapsepõlve.

Seda ei suuda aga tagasi anda mitte ükski osalus ega miljon.

***

Tahad olla kursis Ekspressi lugudega? Laadi alla ka Ekspressi äpp!

***