2024. aasta kevadel said Venemaa piirkondade võimud 20. kaardiväe motoriseeritud laskurdiviisi juhtkonnalt kirja, milles paluti abi rindelt põgenenud sõjaväelaste leidmiseks. Juhtkonna koostatud nimekirjas, millele IStoriesil õnnestus ligi pääseda, oli üle tuhande diviisi sõjaväelase – lepingulised sõdurid, mobiliseeritud ja isegi ajateenijad. Andmeid desertööride ja nn „sotšnike“ (üksusest omavoliliselt lahkunud) arvu kohta Vene armees ametlikult ei avalikustata. Samuti ei saa tugineda deserteerumise ja omavolilise lahkumise paragrahvide alusel algatatud juhtumite statistikale – kõik desertööride juhtumid ei jõua kohtusse. IStoriesi käsutuses olev nimekiri näitab, kui paljud põgenesid sõja ajal tegelikult Vene armeest.