Minu meelest jäi temast pärast vaatamist palju parem mulje. Ikkagi vaimselt väga võimekas ja huvitav inimene.

Jah, paljude jaoks on ta 24. veebruari mees, kes räägib oma kõne ära ja paistab pisut arrogantne. Viljapeade silitaja pole ta kunagi olnud. Ta ei ole ka poliitbroiler, kellel oleks noorest peale olnud siht poliitikas karjääri teha. Ilmselt pole ta kunagi unistanud välisministri või presidendi ametist, vaid on tulnud Eestisse huvist Eesti kirjanduse ja selle tõlkimise vastu.

Noore mehena läks ta kõigepealt omasuguste noorte intellektuaalide juurde Pegasusse, mitte ei maandunud kohe välisministeeriumis. Eesti vabaduse teemasse kasvas ta loomulikult sisse, see on talle ju perekondlikult kaasa antud. Ja hilisem raadio Vaba Euroopa toimetuse juhtimine on ju väga loogiline asjade käik ja mis sealt kõik edasi sai.

Vähesed teavad, et ta õppis ülikoolis

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid:
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid