Katariina Libe: mida hakata peale elamusega, mis pole midagi väärt?

Vaataja sunniviisiline harimine lähtub eeldusest, et vaataja enese valikud on a priori ekslikud, valed. Aga kas on?

Mõni nädal tagasi tuli Tervisearengu Instituut välja uue toidupüramiidiga koos uuenenud toitumissoovitustega. Puhkes väike pahameeletorm: miks üldse lajatada meile ebarealistlike ideaalidega, mis ainult suurendavad süütunnet? Miks suhelda rahvaga nii patroneerivalt? Miks pidada inimesi sedavõrd rumalateks, et nad pole ise võimelised aru saama, mis on neile hea ja mis mitte?

Selge, et pahameelt said tunda vaid aktiivsed meediatarbijad, kelle jaoks on tavapärane otsida tõenduspõhist infot veebist ja vahel isegi teadustöid lugeda. On aga terve hulk inimesi, kes kurnava tööpäeva ja sellele lisanduva hoolduskoormuse kõrvalt ei jõua lakkamatult informatsiooni neelata ning kelle jaoks visuaalselt selge püramiid on täiesti omal kohal abimees. Ja lõppeks – keegi ei sunni ju seda tervisepüramiidi vaatama, iga täiskasvanu sööb ikka täpselt seda ja täpselt nii palju, kui tahab.