Tüüpilised inimesed ja tüüpilised asjad
Tüüpiline pensionär - 75-aastane naine. Elab Kalamajas, haiseb rohukapi järele, aga on piisavalt kõbus piketeerimaks Toompea lossi ees iga ilmaga. Tal on vali ja lõikav hääl ning kui ta suu avab, siis hala ei lõppe niipea. Tal on liiga väike pension. Tema mantel on aastast 1978.
Tüüpiline rikkur - hallinev mees, 45. Sõidab läikiva autoga. Linnapildis silma ei hakka, sest on suure osa ajast välismaal. Püüab üldiselt omaette hoida ja leheveergudele mitte sattuda.
Tüüpiline prükkar - haiseb, vana, alkohoolik. Elas eilseni Tallinnas Kopli liinidel. Teeb lõket sinna, kuhu juhtub. Talvel külmub surnuks või põleb lagunenud majja sisse.
Tüüpiline noor - 14-17 aastane. Kannab alati liiga vähe riideid. Kasutab alati liiga palju kormeetikat. Kõrvaklapid on kogu aeg peas, näts on kogu aeg suus.
Tüüpiline eestlane - defineerib ennast palganumbri kaudu, saab kätte 8-15 tuhat. Seaduskuulekas, kuigi vingub. Morn ja tagasihoidlik. Nalja ei mõista. Elab või vähemalt töötab Tallinnas.
Tüüpiline muulane - räägib kodus vene keelt. Armastab estraadi ja läikivaid asju. Kui joob, siis viina. Naerab valju häälega. Kui nutab, siis ka valju häälega. Luulelemb. Kui seenel käib, siis korjab puravikke.
Tüüpiline eesti film - viiulid. Flööt. Kased.
Tüüpiline spordivõistlus - külalised vs Eesti 5:0
Tüüpiline hommik - kohv.
Mulle on tihti antud ülesandeks kirjutada reklaam, artikkel või kontseptsioon silmas pidades tüüpilisi asju ja tüüpilisi inimesi. Toota midagi sellise maailma jaoks, mis on must-valge, teha midagi massi tarbeks. Peaasi, et reainimene aru saaks, et poleks "liiga perifeerne". Neil kordadel olen ma alati soovinud, et mulle antaks ette nimekiri või tabel, mis defineeriks tüüpilisi inimesi ja tüüpilisi asju, et mulle näidataks massi portreed. Ja mul on sageli selline tunne, et massi kui sellist tegelikult ei eksisteeri, see on mingi hämune ettekujutus lehetoimetaja või reklaamitellija peas, mida ta ei soovi konkreetselt formuleerida. Sageli need inimesed ennast ise massi alla ei liigita - neil on massist hoopis erinevad huvid, hobid ja harjumused. Mass - see seisab kuskil eemal, tüüpilised inimesed on kusagil mujal, aga neile on tarvis meeldida, sest tüüpilised inimesed toovad kasumit, tüüpilised inimesed paisutavad lugejanumbreid, tüüpilised inimesed vajavad tüüpilisi asju, lihtsaid ja arusaadavaid, midagi harjumuspärast, midagi keskmist. Tellija ei ütle kunagi - tee midagi massile, tee midagi, mis MULLE meeldiks.
Ma ei armasta tüüpilisust ja hallust, ometi ma ei saa öelda, et mina massi ei kuulu. Muidugi kuulun. Kui ma õhtul töölt koju tulen, siis ma vaatan täiesti tüüpiliselt telerist mõnd krimisarja, kui ma hommikul tööle lähen, siis ma loen täiesti tüüpiliselt internetist lehepealkirjad üle. Kõik on enamvähem harjumuspärane ja midagi inspireerivat leiab sealt harva. Viimaks kaob lootus ja enam ei otsigi, on nagu on. Lihtsalt ei viitsi. Tüüpiline käegalöömismeeleolu. Selle saab ajada näiteks halli ilma kaela.
Ma sooviksin enda ümber näha pisut enam individuaalset lähenemist, usku, et mass ei ole sugugi hall ja usku, et maailma saab parandada ja muuta, usku, et kõik ei ole juba ammuilma kuskil paika pandud ja kõik ei lähe sugugi mingit müstilist kindlaksmääratud rada. Ma sooviksin enda ümber näha rohkem idealismi, olgu see siis pealegi tüüpiliselt naiivseks nimetatud. Julgust teistest erineda ja astuda samm kõrvale harjumuspärasest rajast. Julgust eksperimenteerida. Ma sooviksin kustutada hämused ja ebakorrektsed ettekujutused tüüpilistest inimestest ja tüüpilistest asjadest. Kui see oleks minu teha. Lõpetangi sellise tüüpilise ohkega.
