Kuumaõhupalliga taevas – eufooria tagatud
Õhupalli piloodi paberid on Eestis ilmselt viiel inimesel ja samuti olevat lennusõidukite registri järgi meie maal viis palli, ütleb varem õhupallivõistluste korraldamisega tegelenud Keila linnavalitsuse pressiesindaja Valdur Vacht.
Hinnaklass on kuumaõhupallil võrreldav auto omaga. "Odavaim pakkumine, mille oleme saanud uuele erikujundusega pallile, oli 300 000 krooni," toob Vacht näite selliste sõiduvahendite hindadest.
Selle raha eest võib saada täiskomplektis palli (pall, korv, põleti, gaasiballoonid, transport Eestisse ja registreerimisega seotud kulud). Lisaks on veel kindlasti vaja sobivat autot ja järelkäru, kuhu õhupalli peita. Ja ei tasu unustada piloodi koolitamisele minevat kulu.
"Kasutatud või suvalise kujundusega pallid on kahtlemata ka odavamad," lisab Vacht. Kallimad pallid võivad maksta aga kuni miljon.
Palli hankimiseks tuleb see tellida. "Tehased on näiteks Moskvas, aga neid on ka mujal ja kui on isu lennata, siis on lihtsam kasutada mõne kogenud kuumaõhupalluri abi. Näiteks soovitaksin Keilas elavat Sergei Usanovit, keda pean ka Eesti kogenuimaks kuumaõhupalluriks," lausub ta.
Õhupallindust saabki proovida peamiselt siis, kui pöördud sellega tegelevate inimeste poole. "Soovitan neidsamu tegijaid, kes on asjalikud aerospordis, näiteks Sergei Usanov ja Kalev Tikk," lisab Vacht.
Kui on soov omal käel palliga lendama hakata, siis tuleb koolitaja juures seda kunsti õppida ja sooritada ka vastav eksam. Seejärel saab tõenäoliselt osaleda ka kohalikel võistlustel, mis on Eestis juba mõnel aastal toimunud.
Kodumaal lendamiseks on märksõna Olympus Cup, mis toimub ka tänavu augustis, toimumiskohaks on Keila. Keila linnavalitsus on korraldanud kuumaõhupallurite kogunemisi alates 1996. aastast.
Peagu iga aasta käis Keilas lendamas 6-10 kuumaõhupalli Leedust Keila sõpruslinnast Birstonasest.
Vacht rääkis, et alguse sai ürituse idee sellest, et Keilal on sõpruslinnadeks Leedus Birstonas ja Lätis Sigulda - mõlemad linnad on oma riigis kuumaõhupallinduse keskused.
Leedukad hakkasid Keilas lendamas käima. "Käisid, kuni enam ei viitsinud niisama ja ütlesid, et tehke võistlus, ning me tegimegi," kirjeldab Vacht ürituse tekkelugu.
Ürituse eesmärk on lennutada kuumaõhupalle, aga ka näidata inimestele seda kaunist vaatepilti, mida kuumaõhupallid pakuvad, ja miks mitte propageerida seda ala ka Eestis - et tuleks ka siia rohkem palle.
"Pealegi on meil, Keila linnavalitsusel, nüüd omamoodi kohustus, kuna meil on ainukesena see info, mille baasil on hea korraldada selliseid üritusi," räägib Vacht.
Õhupallivõistluste kohtunik ja Keila LV spordi- ja huvinõunik Jaanus Väljamäe selgitab, et lendamine toimub peamiselt täpsuse peale. Kohtunikud märgivad kindlasse kohta maa peale risti, kuhu õhupallurid peavad võimalikult lähedale saama ja sihtmärgi pihta markeri heitma.
"Lisaks on üks väga põnev võistlustüüp nimega rebasejaht, kus üks pall lendab ees ja teised püüavad tema lendu jäljendada. Tagaajamine tekitab alati kõige rohkem närvikõdi," rääkis Väljamäe.
Kasutades nüüdisaegseid seadmeid, nagu GPS, võib harjutusi teha ka kolmemõõtmelises ruumis ehk lisaks sihtmärgile määratakse ka kõrgus. Peakohtunik võib väljakutseid kombineerida, tehes näiteks ühisstarte, võ ib panna sihtmärke eri kohtadesse või tekitada sihtmärkide kombinatsioone.
Vacht selgitab, et kuumaõhupalle võib kasutada ka reklaampinnana või aerofotograafiaks või filmimiseks.
"Muidugi võib teha lihtsalt lõbusõite, kuid lõbu on minu meelest selle naudingu kohta natukene liiga hale väljend. See, mida taevas kogeb, on mu meelest pigem õndsustunne," lisab ta.
Aprilli lõpus üle Keila lennanud soomlasest kuumaõhupallur Ilkka Korhonen viis aprilli lõpus suure Olympuse logoga palli taevasse, kuna suvise Olympus Cupi materjalide jaoks oli vaja just selle linna kohal lendavast pallist pilti.
Lennu ajal rääkis Korhonen, et tegelikult on palli juhtimine väga lihtne ja tunnetuse saab üsna kiiresti kätte. Lisaks selgitas ta, et palli kursi muutmiseks ei ole muud võimalust, kui lennata eri kõrgustel, kuna tuule suund varieerub vertikaaltelge pidi üsna suurel määral.
Võistluste ajal lasevad kohtunikud enne starti taeva poole kontrollpalli, mille abil määratakse tuule suunad ja kiirused eri kõrgustel, ning see info antakse kõigile võistlejatele.
Sinise taeva all hõljudes rääkis Korhonen, et õhupalliga lendamine tekitab alguses sellise eufooria, et terve lend tundub toimuvat haudvaikuses ega märgatagi, et tegelikult müriseb enamiku ajast propaanipõleti, mis pallis olevat õhku soojendab.
Infot kuumaõhupallinduse kohta
- www.netikka.net/jalava/ballooning/kvcup.html
- www.aerosport.ee/indexest.html
- www.airventures.ee/
Kuumaõhupalli võistluste ajalugu Eestis
- 16.–20. augustil 2000. aastal toimus Keilas ja Keila lähiümbruses esimene kuumaõhupallide võistlus Eestis – Keila Cup 2000, mis oli sarja Baltic Grand Prix 2000 viimane otsustav etapp
- 20.–24. augustil 2003 toimus kuumaõhupallivõistlus Keila-Viljandi CUP
- 17.–21. augustil 2005. aastal toimus Olympus CUP 2005 Rakveres ja Keilas
- 13.–17. august 2008. aastal kavandab Keila linn järjekordse kuumaõhupallivõistluse korraldamist ja otsib endale partnerlinna
