Linnugripp - surm katseklaasist
Viimastel aastatel tekkinud haigused ei ähvarda üksnes inimeste tervist, vaid ka teatud riikide poliitilist ja majanduslikku stabiilsust. Atüüpilise kopsupõletiku, linnugripi ja hemorraagiliste palavike tekitajate uurimine võimaldab oletada: inimkond on sattunud silmitsi "pagunitega bioloogide" tegevuse tagajärgedega. Paraku on teadlased, kes võiksid toimuvale valgust heita, kas vait või hukkuvad salapärastel asjaoludel. Samal ajal halveneb epidemioloogiline olukord maailmas endiselt. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO andmetel on ainuüksi viie viimase aasta jooksul registreeritud üle 1100 ohtlike haiguste epideemia.
Surm katseklaasist tuleb ja läheb
Viimasel ajal on inimkond kogenud selliseid uusi epidemioloogilisi haigusi nagu atüüpiline kopsupõletik ja linnugripp. Neid eristab teistest tõbedest asjaolu, et nad tekivad ei tea kust ning ühel hetkel lihtsalt vaibuvad. Seesama atüüpiline kopsupõletik hoidis ärevuses tervet Kagu-Aasiat - ja taandus äkitselt.
Linnugripp ise avaldus juba ammu, kuid ta ei ohustanud kunagi otseselt inimest. Linnugripi viirus avastati möödunud sajandi 60. aastatel, kuid alles mõne aasta eest tekkis selle uus tüvi H5N1, mis kandub edasi inimesele ja on 80 protsendil juhtudest surmav.
Asjaolule, et tüvi on kunstliku päritoluga, viitab koguni mitu fakti. Suurem osa surmadest on registreeritud Kagu-Aasias, aga just seal paikneb enamik biotehnoloogiaga tegelevate kontsernide baasidest. Seevastu näiteks USAs ei ole seda tüve seni esinenud, mis on üpris hämmastav, sest ka seal leidub rändlinde, keda loetakse selle ohtliku haiguse kandjateks.
Valdav osa bioloogidest keeldub teemat kommenteerimast. See ei ole imekspandav, kui mõelda, et paljud nendest, kes tegelesid patogeensete organismide uurimisega, on mõistatuslikel asjaoludel surnud. Nii lahkus novembrist 2001 kuni veebruarini 2002 elust kahtlust tekitaval moel viis teadlast. Esimesena hukkus Miami meditsiiniinstituudi töötaja, nakkushaiguste spetsialist Benito Que (52). Ametlik surma põhjus: insult. Neli päeva hiljem kadus Don C. Wiley (57), kes oli tegelnud Ebola palaviku ja gripi uurimisega Harvardi ülikooli Howard Hughesi meditsiiniinstituudis.
Ekspertiisi hinnangul kukkus ta peapöörituse tõttu jõkke ja uppus. Veel viis päeva hiljem suri Inglismaal NSV Liidust emigreerunud Vladimir Pasetšnik (64), kes oli Liidus tegelnud patogeensete mikroorganismide aretamise meetoditega. 2001. aasta detsembris leiti oma kodunt tapetuna doktor Robert Schwartz (57), Virginia Innovaatilise Tehnoloogia Keskuse töötaja, kes tegeles haigusttekitavate viiruste ja bakterite DNA-koodide dešifreerimisega. Järgmisena hukkus lennuõnnetusel Steven Mostov (63), keda loeti gripi uurimise alal juhtivaks asjatundjaks.
"Selline hulk surmasid kolme kuuga - kui mitte muud, siis on see vähemalt kahtlane, aga SARSi-puhang, mis läks üle linnugripiepideemiaks, vallandus kõigest mõni kuu pärast ühe neist teadlastest surma," ütleb Serbia mikrobioloog Stojan Marković. Tema sõnul ei ole välistatud, et bioloogid lihtsalt koristati ära. Võimalik, et nad valdasid salajasi uuringuid puudutavat infot ja võinuksid selle pärast epideemia puhkemist avalikustada.
Aafrika hemorraagia
Uued viirused olid ammu enne Kagu-Aasiat rünnanud Aafrikat. "Neil on kõik klassikalise bioloogilise relva tunnused. Suur surevus (vähemalt 80 protsenti), haiguse tormiline kulg, klassikaliste ravivõtete mittetoimimine ja võimatus tuvastada nakkuse leviku moodust - Marburgi ja Ebola haigustega kaasnevate hemorraagiliste palavike tunnused ühtivad "relvatehniliste" parameetritega," leiab doktor Marković.
"Haigused vallanduvad sõna otseses mõttes iseenesest: inimesed hakkavad äkki haigestuma, aga mõne aja möödudes haigestumine ootamatult vaibub. Marburgi ja Ebola haiguse tekitaja ehitus erineb ülejäänud selle rühma haigusetekitajate omast, nagu ka nende toimemehhanism inimesele. Ja veel: kuni 1970. aastateni siin selliseid haigusi ei olnud," jätkab doktor Marković. "Elementaarne loogika ütleb: need haigused on inimtegevuse vili."
"Uute tõbede tekkimine võib olla tõepoolest sõjalistes programmides tegutsevate teadlaste töö tulemus," nõustub temaga professor Nathan Busch, Christopher Newporti ülikooli biorelvade spetsialist.
Ei tohi unustada, et Aafrika oli pikka aega kõikvõimalike katsetuste polügoon - olgu tegemist keemiarelva või põllumajanduses kasutatavate toksiinidega.
"Sellised pretsedendid on juba olemas. Meenutagem kas või Suurbritannias 1970.-80. aastatel vallandunud rõugeid. Nende kolded olid just nimelt sõjalised laborid, kus tegeldi bioloogiliste relvade väljatöötamisega," meenutab mikrobioloog Mark Willis California-Davise ülikoolist.
"Bipolaarses maailmas eksisteeris psühholoogiline keeld kasutada mitte üksnes tuuma-, vaid ka bioloogilist relva. Ameerika juhitud uus maailm on seda keeldu murdnud. Paljud riigid taastasid bioloogilise relvastuse väljatöötamise ja katsetamise. Rahvusvahelised kontrollimehhanismid ei toimi enam ammu - rahvusriigid lihtsalt ignoreerivad neid," konstateerib Piiriülese Koostöö Assotsiatsiooni strateegilise planeerimise teenistuse juht Aleksandr Sobjanin.
Kriisiviirus
Bioloogilist relva on võimalik rakendada mitte üksnes sõjalistel eesmärkidel, vaid ka majanduslikus konkurentsivõitluses.
"Põllumajanduslikud objektid on selliste rünnakute suhtes äärmiselt tundlikud. Rünnakud võivad põhjustada tervete majandussektorite kokkuvarisemise, mis vastab teatud riikide või rühmituste huvidele," on professor Busch veendunud.
Et veenduda tema hinnangu õigsuses, piisab, kui meenutada, et 2004. aastal tekitas linnugripiepideemia Hiina majandusele kõigest kahe kuuga 12 miljardit dollarit kahju - sellised andmed avaldas Hiina RV Loomakasvatajate Assotsiatsioon.
Stojan Markovići arvates saab "selja taga peos hoitav bakterioloogiline kivi" arenenud riikide garantiiks, mis võimaldab ära hoida lüüasaamised arenevate majandustega kujunevas vastuseisus.
Bioloogiline relv võib mõjutada ka rändepoliitikat.
"Aafrika riikidest saabuvate migrantide tulv võib Euroopa ühel hetkel lõhki ajada. Mustal Mandril leviv epideemia on ideaalne põhjus piirata järsult selle elanike sissesõitu arenenud riikidesse," arutleb doktor Marković.
Kõige selle põhjal jõuab ajakiri RBK järeldusele, et "bioloogiline relv on saanud instrumendiks, millega kutsutakse esile niinimetatud suunatud kriise - nii majanduslikke kui ka poliitilisi".
Haigused mis sobivad relvaks
Massihävitusrelv, mille kahjustav toime rajaneb haigusttekitavate bioloogiliste ründevahendite kasutamisel.
Bakteritest
- anthrax'i tekitaja
- katku tekitaja
- tulareemia tekitaja
- brutselloosi tekitaja
Viirustest
- rõugete tekitaja
- entsefaliidi tekitaja
- ebola (hemorraagilise palaviku) tekitaja
allikas: www.mil.ee
