Selgub, et noored sionistid (need, kes peavad juudi vere valamist olulisemaks kuriteoks kui teiste rahvaste vere valamist) moodustasid ülemaailmse kättemaksuorganisatsiooni. Otsiti üles kunagised natsid ja korraldati neile "autoõnnetusi", "enesetappe" ja isegi üks massiline arseenimürgitus Stalagi laagris Nürnbergis, kus hoiti 19 000 saksa natsi. Juudid pääsesid vangide leivaküpsetusahju juurde ning suutsid mürgitada sadu, kui mitte tuhandeid saksa mehi. SS-laste mürgitamisest kirjutas New York Times 20. aprillil 1946, teadmata ometi et mürgitamise taga seisis noorte sionistide kohtuväline otsus sakslasi mõrvata.

Salajase mõrvagrupi toimetamistest kirjutas kunagine BBC Jeruusalemma korrespondent Michael Elkins muuseas ka järgmist:
Rühm "Nokmin" ehk heebrea keeles kättemaksjad leidis Kanadast Winnipegi eeslinnast üles kellegi Alexander Laak`i, kes vastutas 100 000 juudi surma eest Jägala surmalaagris. Kättemaksjad ootasid, kuni Laagi naine kinno läks, siis aga ladusid Laagile tema kuriteod ette ja ütlesid et kavatsevad teda karistada. Ja talle jäeti sündsalt võimalus iseendalt köie abil elu võtta.

Aleksander Laagi surma põhjuseks on seni peetud tema vabatahtlikku enesetappu. Torkab silma, et nii nagu sionist Efraim Zuroffi (Simon Wiesenthali Fond) verised süüdistused paljude eestlaste suhtes on EV Kaitsepolitseiameti hinnangul väärad, on ka Laak'i süü mitmekümnekordselt üle paisutatud.

Juudid on ülemaailmset kohtuvälist tapmist harrastanud ka hiljem, näiteks kättemaksuks 1972. aasta Müncheni olümpiamängudel toimunud juudi sportlaste tapmisele moslemite poolt. Kättemaksu käigus aga tapeti Norras asja eest, teist taga, süütu kebabimüüja. See on kohtuta läbiviidavate hukkamiste hind.