Lendu JK 5022 ei ole enam
Reisijatele, keda on koos meeskonnaga lennumasinas 172, öeldakse, et muretsemiseks pole põhjust. Üks reisijatest saadab kodustele mobiiliga sõnumi: "Kallis, mul läks lennuk rikki". Ja kui naine saatjale helistab ning lennukist välja käsib minna, vastab too, et ei saa. Teda ei lasta.
Tunni aja pärast antakse piloodile luba lendu uuesti alustada ning 15aastane "Sunbreeze" suundub hoovõturajale tagasi. Lennuk soojendab müristades mootoreid, kasutab hoovõturada ja saab kõigepealt õhku nina, siis terve kere. Ja ta lendabki - 60 meetrit.
Siis kaldub lennuk 25 ° paremale, puudutab parema tiivaga maad ja kukub. Saavutatud kiiruse inertsist tormab ta veel hüpeldes edasi kuni lahvatab leekidesse. Ja seda kõike vaid 10 sekundi jooksul.
Ime - 18 ellujäänut! Tragöödia - 154 surnut.
Valitsus kuulutab välja kolmepäevase leina lubades õnnetuse kõikide asjaolude kiiret selgitamist ja avaldamist. Fakt on aga see, et reisijate nimekirjagi ootavad teadmatuses omaksed üle viie tunni. Spanairi poolt antud infotelefon ei tööta. Vähe veel sellest, valitud number suunab nii mõnegi murest ärevuses helistaja tasulisele 902... telefonile. Elame infokülluse ajastul, aga vajalikku infot ei saa tähtsatel hetkedel ikkagi kuidagi kätte.
Kolm päeva hiljem ei tea veel mitte keegi midagi rohkem kui õnnetusele järgnenud minutitel. Mis siis ikkagi tegelikult juhtus? Kui vasakus mootoris oli viga, miks kaldus lennuk paremale? Kui piloot nägi, et lennukil pole õhkutõusuks vajalikku jõudu, miks ta siis ikkagi üritas õhku tõusta? Kui lennukis avastati viga, miks ta tagasi rajale lasti? Ja üleüldse, miks ei lubatud reisijaid, kes seda soovisid, lennukist välja?
Miks, miks, miks...
Hüpoteese on kümneid, aga vastuseid ei ole. Või neid lihtsalt ei anta, nagu kahtlustavad hukkunute omaksed, kelle seas levib esimeste päevade kaoses kiiresti kõlakas sellest, et lennuki õhkutõusust on olemas ka üks salapärane videolint, mis selgitavat kõik toimunu asjaolud; nagu ühes korralikus põnevusfilmis. Linti on näinud peaminister Zapatero, kuningas ja kuninganna ning politsei. Huvitav on aga see, et kohtuniku kätte polnud videolint jõudnud veel 48 tundi hiljemgi. Meedia vahendusel kuuleb kommentaare lindi sisust aga ei midagi täpsemat. Kõlavaim arvamus on aga see, et kõige tõenäolisemalt toimus "mitme, teineteisele järgnenud vigade kokkusattumus", millele lennujaama kaameraga võetud lint küll täpsemat valgust ei suuda heita. Sel juhul, miks on see lint nii salajane?
Kahe lennuki musta kasti sisu uurimiseks ja avalikustamiseks läheb aga kuid, ohkavad uurimist takka kiirustavad leinajad, millele järgneb vihast jõuetu järjekordne miks. Ja kas sealgi on vastused kõikidele küsimustele?
Meeleheitel omaste valus raev ei anna asu kellelegi siin riigis, kuid elu läheb edasi. Alati. Spanair kustutab tragöödiamärke kiiresti.
Lennunumber, mis nüüd seda lendu Madrid-Las Palmase liinil tähistab, on ära vahetatud. Lendu JK 5022 ei ole enam. Inimesed seisavad tuimalt meeletult pikkades check-in'i järjekordades igal pool Hispaanias edasi, vähenenud pole ei piletite müük ega reisijatearv. Sest me ju teame kõik, et lennuk on kõige turvalisem sõiduvahend üldse.
