"Minusugust ei sünni järgmised 40 aastat!"
Tänavakorvpallidraamas “White Men Can’t Jump” ütleb näitleja Woody Harrelsoni kehastatav tegelaskuju Billy Hoyle, et must mees viskab parem juba mööda, kui et näeb tabamisel halb välja.
Õigupoolest ei käi see ainult “mustade meeste”, vaid kogu tänavakorvpalli kohta. Peamiselt väljaspool Ameerika Ühendriikide korvpallikultuuri juurutatav suhtumine “mängige halvasti, aga võitke” tänavakorvpallis ei kehti. Selle asemel on tähtis jõuda korvini efektselt. Nii, et mängu vaatama kogunenud auditoorium vaimustusest pööraseks läheb.
Hüüdnime, mis eesti keeles kõlab “Tuline Kaste”, kandev 32aastane Philip “Hot Sauce” Champion on tänavakorvpallihuviliste seas tõusnud legendi staatusesse. Rahvale on tavaliselt tõmbenumbriteks testosterooni täis lihasmäed, kes õhus ümber oma telje pööreldes palli rõnga värisemise saatel korvi suruvad. Champion ei ole selline mees – tema triblab ja põrgatab, kuid teeb seda nii muljetavaldavalt, et kui paremini ei teaks, ütleks küll, et sellel tüübil on pall kummipaelaga käe külge seotud. Ajal, mil inimeste silmad justkui kõike näinud, on keeruline sütitada auditooriumi tormilist reaktsiooni, kuid Championi liigutused korvpalliväljakul on kuulsas Madison Square Gardenis pannud püsti seisma 15 000 ameeriklast.
Ei ole harvad juhud, kus Hot Sauce’i kattev mängija tema ümber toimuvast segadusest selili kukub. Staari sõnul on tema arsenalis umbes sada pallikäsitlemise liigutust, neist tuntuim niinimetatud Bumerangi pete, kus juba käest lendu lastud pall ise justkui imekombel tagasi pöördub.
Championi teeb eriliseks asjaolu, et tema on paljude liigutuste autor ja väljamõtleja. Kuigi nüüd teevad juba paljud mängijad väljakul sama mis tema, on nemad vaid jäljendajad.
USA noortetreenerid kasutavad ühe korvpallitarvete firma väljaantavaid Mixtape’i mänguvideosid Hot Sauce’ist palli käsitlemise õppematerjalina. See on huvitav saavutus kiitsakalt afroameeriklaselt, kellele tema kunagine juhendaja soovitas väljakul palliga vähem triblada.
Mulle on jäänud mulje, et kõik vähegi andekad korvpallurid tahavad pääseda NBAsse. Kuidas sina hoopis tänavakorvpallini jõudsid?
Alustasin tänavakorvpalliga tõsisemalt umbes 19aastaselt. Ma ei olnud hea korvpallur, kuid harjutasin väga palju ning mängisin väljas palli iga päev. Mäletan, et aina triblasin, triblasin, triblasin palliga ja proovisin eri liigutusi, sest mul oli palju vaba aega käes. Kogusin nii enesekindlust.
Külastasin tihti Run N’Shooti tänavakorvpalliväljakut Atlantas, kus jäin teistele mängijatele silma.
Ühel aastal (2001) korraldati suurt tšempionide matši ning mind taheti sinna mängima. Nad tahtsid kedagi laheda nimega ja mul oli see juba olemas. Probleem oli selles, et vahepeal olin ma ühe vana asja pärast vangi sattunud. Nad otsisid mind üles ja maksid mind vanglast välja (Champion rikkus oma tingimisi karistuse tingimusi ja trahv oli 752 dollarit – R. P.). Läksin sealt otse korvpalliväljakule!
Sa sattusid vanglasse, kuidas see juhtus?
Noh, ma ei taha detailidesse laskuda. Ma lihtsalt jõlkusin ringi valede inimestega. Istusin nendega koos ühes autos, juhtus jama ja kõik läksid kinni. Tähtis on see, et mina sain välja, hehhee.
Ja teised?
Noh, nemad on ka nüüd väl jas.
YouTube’i tulek on sinu populaarsusele tohutult kaasa aidanud. Kui enne olid tuntud peamiselt USA tänavakorvpallihuviliste ringkondades, siis tänu YouTube’ile õppisid sinu liigutusi tundma ka teiste riikide kossufännid.
YouTube on tõepoolest mu edule palju kaasa aidanud. Sealt näevad kõik mu liigutusi igal ajal, millal iganes soovivad. Tean, et mul on seal rohkem vaatajaid kui mis tahes teisel tänavakorvpalluril, välja arvatud donkajad (mängijad, kes on spetsialiseerunud palli korvi surumise trikkidele – R. P.).
Mul on sada inimest, kes filmivad igal pool, kus vähegi mängin. Oleks YouTube siis olemas olnud, kui ma oma liigutustega esimest korda välja tulin, oleks mul arvatavasti juba miljard vaatamist (naerab).
Kuidas sa oma trikkide peale tulid?
Kui harjutasin eri liigutusi, proovisin neid kõigepealt väikeste laste peal. Tead ju küll, lapsed langevad iga triki peale õnge ja liigutusi oli kerge katsetada. Sain enesekindlust, et samad liigutused võivad läbi minna ka suurte meeste peal.
Mul oli oskuse lihvimiseks eriline võte. Korvpallis õpetatakse, et pead põrgatades ette vaatama. Kasutasin selleks peeglit ja aina triblasin ja triblasin palliga peegli ees. Asi oli selles, et peegli ees vaatasin endale otsa, mitte palli.
Kas sul ideed otsa ei lõppe?
Tead, tegelikult ei olegi enam palju uusi trikke, mida mängijad suudaksid välja mõelda. On nii, et kõik teevad küll neidsamu liigutusi, kuid alati erinevalt. Oled sa märganud, kuidas näiteks kõikide korvpallurite viskeliigutus erineb? Kas Reggie Millerit tead (Indiana Pacersi kunagine legendaarne tagamängija – R. P.)?
Ikka.
Tal oli minu meelest üks imelikumaid kaugviskeliigutusi üldse, kuid oleks ta seda muutnud, poleks ta arvatavasti tabanud ühtki viset. Kui keegi tuleb välja mõne uue trikiga, siis tal peab olema kolm kätt või midagi. Jah, tõesti, kui harrastada freestyle’i, kus vastane sind ei sega, võid palliga teha igasuguseid asju.
Mina olin 1997. aastal oma ajast kümme aastat ees. Tegin juba siis neidsamu vingeid liigutusi mida teised praegu. Olen sureva liigi viimane esindaja. Tead, mida see tähendab? Et minusugust ei sünni maailma enam järgmised 40 aastat.
Traditsioonilise korvpalli austajad on vist sinu peale vihased. Tundub, et lapsed muud ei teegi platsil, kui ainult trikitavad.
See on mulle kompliment, tead. Ma nägin rasket vaeva ja kui lapsed näevad minu triblamist ja mõtlevad “Oh, see on lahe! Ma tahan seda proovida!” siis on see mulle suur asi. Kui nad triblavad kuskil õues, tänaval ja väljakul, siis nad teevad seda puhtalt sellepärast, et see on lõbus ja neile meeldib.
Korvpallifännidel on tavaks fantaseerida, milline NBAsse mitte jõudnud mängija oleks maailma tugevaimas liigas arvestatav tegija. Eri veebikülgede aruteludes kerkib üles ka sinu nimi. Oskad ehk ise öelda, miks sina NBAsse ei jõudnud?
Sest ma ei mõelnud kunagi, et tahan NBAsse jõuda. Triblasin palliga sedavõrd palju, et koolimeeskonna treener kutsus mind hot-dog’iks ja soovitas mul hoogu maha võtta. Ütles, et ehk pääsen siis rohkem väljakule ka.
Ja siis leidsin sellist tüüpi korvpalli, nagu mulle sobis. Mõtlesin: lõpuks ometi saan väljakul teha seda, mida tahan!
Just hiljuti kohtusin oma endise treeneriga. Ta ütles, et on mu üle uhke ja õnnelik, sest saan teha midagi, mis mulle ideaalselt sobib.
On sul olnud võimalust oma võimeid ka mõne kõva NBAs või Euroopas mängiva profi vastu proovile panna?
Kas olen mänginud mõne kõva mängija vastu? Minu jaoks ei ole liiga kõvasid mängijaid. Minu jaoks on vaid väljakutse.
See sobiks küll hästi loo pealkirjaks.
Võid selle nii artiklisse kirja panna. Streetball (tänavakorvpall) on lihtsalt samasugune nimi nagu And1 (korvpallitarvete firma – Toim.) ja muu. Aga põhjus, miks kutsun ennast number üks tänavakorvpalluriks maailmas, on see, et olen parim meelelahutaja. Mängin publikule ja see on raske töö, sest vastane peab mul selle tegemist takistama. See on umbes, nagu laval esineks räppar ja tema suunas kihutaks samal ajal veoauto.
Aga nagu ütles Muhammad Ali: “Lenda nagu liblikas, nõela nagu mesilane.” On mängijaid, kellele on oluline visata mängus 50, 35 või 23 punkti. Mina ei ole selline mängija! Minu ülesanne on pakkuda meelelahutust hoolimata sellest, kui kõva kaitsja mind võtab.
Maailmas on niinimetatud trikikorvpalluritest tuntuim Harlem Globetrottersi meeskond, kelle vastased küll mängu ülemäära tõsiselt ei võta. Millist osa see sinu teekonnal on mänginud?
Kui olin noor, siis vaatasin neid päris palju. Minu lemmik oli Fred “Curly” Neal, kes oli toona ülimalt osav triblaja. Tead, Globetrotters on mulle tähtis. Olen neile tänulik, sest osalt on see nende teene, et saame praegu väljakul teha, mida tahame. Nemad olid ukseavajad. Ma olen üpris kindel, et ilma selle võimaluseta poleks ma tänase päevani veel oma jalga Georgia osariigist välja saanud.
Lugesin, et oled esimene inimene, kes teeninud tänavakorvpalli mängides miljon dollarit.
Vastab see tõele?
Jah... aga ma ei taha eriti rahaasjadest rääkida, sest mu agent kuulab seda vestlust pealt (naerab).
(Vestlusse sekkub Hot Sauce’i agent Matthew Rosner, öeldes, et talle on praeguse intervjuu huvitavaim osa teadasaamine, kuidas YouTube on tema kliendile populaarsust juurde võitnud.
“Alguses oli hoopis mure, kuidas videoklippe sealt ära saada,” selgitab ta.)
Spordi mõistes oled juba üsna soliidses eas, millal mängimise lõpetad?
Noh, mul on kõrgtase juba hetkel käes, aga mängimist ei jäta maha veel niipea. Isegi mu isa mängib veel korvpalli. Kuna olen tagamängija, siis pean kaua vastu. Donkajatel näiteks tuleb varem lõpetamisele mõelda.
- Hüüdnimed: Hot Sauce, Sizzle
- Sünniaeg: 14.06.1976
- Pikkus: 186 cm
- Kaal: 73 kilogrammi
- Eeskujud: Isiah Thomas ja Michael Jordan
- Teenistus: väidetavalt esimene tänavakorvpallur, kelle palk küündis miljoni dollarini
- Komme: Astub alati väljakule ketsipaelad sidumata
- Firmaliigutused: Bumerang; Hüpnotiseerija; Flintstone’i Shuffle
