NÄDALA ALBUM Eva Mitreikina "Eva Mitreikina"
Olles vastamisi moodsa aja uus-imelik-folk-muusikaga, on hea läbisaamise esimene eeldus, et kuulajale istuks, et tema närvisüsteemile sobiks sellises muusikas peaosas olevad artisti vokaalsed omadused. Ja mulle meeldib väga, kuidas laulab Eva Mitreikina - kodanikunimi Eva Tolsa; Viljandi kultuuriakadeemias pop-jazz'i õppimist alustanud; sealsamas kirikumuusika eriala lõpetanud; õpib endiselt klaverit unikaalse klaverimängutehnika (nn jätkuv-tehnika) loonud maailma kiireima pianisti Lubomyr Melnyku juures; regilaulu populariseeriva folk-metal-ansambli Raud-Ants laulja - oma esimesel sooloalbumil. Ja tema hääle karakter. Tõesti.
Õrnas ja heasüdamlikus meeleolus, saadetuna peamiselt klaveri ja kitarriga, ei häälda ta püüdlikult ja ilmtäpselt kõiki sõnu välja. Sõnad (mille lõpud ja algused kaovad või teineteise sulavad, aga on sellegipoolest arusaadavad) Eva suus moodustavad kas kõrgelt või madalamalt lendava ühtlase muusikalise massi, instrumendi, pudeneva kõla, mitte detailselt ette arvestatud read või riimid. See jätab elusa, jazz-unenägude ja veidi improvisatsioonilise mulje, ning tunde, et muusika voolab temast välja looduslikust andest. Mitreikina ei saa muud moodi, kui peab selle muusika endast lendu laskma. Kontrollimatult.
Lisaks häälele, lisaks laulmisele on mõistagi vajalik, et seade läbikäimist ei rikuks. Liiga sageli juhtub helli muusikuid ümbritsema igav, selge, paks ja korralik produktsioon. Eva Mitreikina plaadil mitte. Eva mängib kas ainult klaverit või ainult kitarri tagasihoidlikes, kuid mitte ülemäära ilutsevates toonides. Erilist kaeblikku dramaatikat tilgub klaverist - justkui mõnelt soundtrack'ilt Tallinnfilmi 70ndate trööstitule olmedokumentaalfilmile.
Ulmeplaatide pressitekst Mitreikina debüütplaadile ei trüki plaadiga seoses kordagi sõna "folk", pigem on ta "alates 13. eluaastast kirjutanud omanäolist ja raskesti stiililiselt määratletavat omaloomingut". Ja sellegipoolest võite plaadi südamerahus sättida sinna riiuli otsa, kus on uued kodumaised kummalised folk-mitte-folk plaadid 3 Pealt, Kagolt, Barbarizilt. Või kaugematelt kangelastelt - Devendra Banhartilt, Juana Molinalt...
Ja kõigist žanrisiltidest mugavam ja täpsem on paigutada seda imekaunist plaati omadussõnadega. See on habras ja hubisev, väga üksildane, väheste värvidega muusika, meeldivalt külm, nagu on meeldivalt külm põsele kukkunud lumehelves. 8
