AASTA LEID: Vabaduse platsilt leiti unikaalne kuldsõrmus
Sõrmuse leidis oktoobri keskel Vabaduse väljakul töid teostava arheoloogiafirma AguEMS OÜ väliuurija Tõnis Juhkam. Seni kestis sõrmuse analüüs.
TLÜ Ajaloo Instituudi arheoloogia osakonna vanemteadur Erki Russow ütles Ekspressile, et tegu on väga haruldase leiuga - kuldsõrmuseid ei leita arheoloogilistel kaevamistel just iga päev.
„Arvestades, et sõrmusel on väga põnev legend ning see on ka esteetiliselt tavapärasest arheoloogilisest ainesest esiletõusev - tervikese, väärismetall, peen juvelliiritöö - siis julgeksin seda üheks aasta leiuks küll pidada," ütles Russow.
Viimati leiti kaks kuldsõrmust 1978. aastal Pirita kloostri arheoloogilistel kaevamistel ning enne seda 1975. aastal Mõigu-Peetri tarandkalmest Eesti vanim kuldehe.
„Eriliseks teeb selle ka leiukoht, sest tavaliselt leitakse väärtesemeid kas kalmistuilt, või vaimuliku eliidi - näiteks klooster - ja ilmaliku eliidi - näiteks linnus, linnapalee jms - kaevamistel. Lihtsalt, suvaliselt eeslinnaalalt sellist asja leida on ebatõenäoline," ütles teadur.
Leiti fekaalihunnikust
„Praegugi eeldame, et sõrmus sattus oma leiukohta käimlasisu teisaldamisel eeslinna alale. Ning kõige tipuks teeb leiu harukordseks ka see, et kui tavaliselt on ehted ilusa dekooriga, siis seekord lisandub esteetilisele väärtusele ka tõik, et pitsatil kujutatud vapp võimaldas meil tuvastada suguvõsa, kelle esindajale sõrmus kuulus," ütles Russow.
Kui Pirita kloostri sõrmused on anonüümsed ning esindavad birgitiini ordule tüüpilisi sõrmuseid ning nende vasteid on nii Taanist kui Rootsist, siis Vabaduse väljaku leid on Russow sõnul unikaalne. „Kuju poolest on sarnaseid leide Soomest - umbes 1600. aastast - ning Taanist, identset sõrmust aga ei ole, ega ilmselt saagi olema," arvab ajaloolane.
Olles sõrmust põhjalikult analüüsinud, arvab Russow , et see on valmistatud 17. sajandi esimesel poolel, ilmselt umbkaudu sajandi keskpaiga suunas. „Praeguse Vabaduse väljaku pinda on see sattunud umbes 30-40 aastat peale valmimist, kui otsustada koos sõrmusega leitud asjade - kahlikatked, piibutükid - järgi," ütles ta.
Kuulus Norra suguvõsale
Kuna tegemist on pitsatsõrmusega, siis õnnestus juba leidmise päeval identifitseerida selle omanikuks olnud suguvõsa. Tegu on Norrast pärit suguvõsaga, kelle esindajad olid 17. sajandil Rootsi riigi teenistuses - Nils Hansson Baggehufwudt oli 17. sajandi alguses Tallinna asehaldur, hiljem Narva asehaldur. Tema poegadele anti 1652. aastal Rootsi kuninganna poolt aadliseisus koos perekonnanimega Baggehufvud.
Sõrmusel on lisaks vapile ka initsiaalid „IB".
Asja teeb Russow sõnul intrigeerivaks aga see, et Nils Hanssoni pojad olid Jacob ja Johan, nii et mõlemad võisid olla sõrmuse omanikuks. „Et asi veelgi keerulisem oleks, siis Johan Baggehufvudil oli omakorda kaks poega, nimedega Johan ja Jacob! Seega on vähemalt neli persooni, kellele see sõrmus võiks kuuluda," lisas ta.
Omanik on võimalik täie kindlusega tuvastada, kui mõni uurija satub edaspidi arhiivides selle sõrmusega pitseeritud dokumentidele.
Leide võib veelgi tulla
„Kuna suur osa väljakust on veel läbi kaevamata, siis ei ole üldsegi välistatud, et sarnaseid leide ei võiks veel tulla - juhul kui jätkatakse samasugusel kaevamisviisil nagu senini," ütles Russow, vihjates mõningale survele kaevamisi senisest veelgi kiirendatud meetodil teha.
Asi on tema sõnul selles, et kuna vanalinna ja Toompea praht visati omal ajal väljapoole omaaegset linnamüüri, siis on Vabaduse väljakult lootust koguda sellist esemelist ainest, mida tavalised kinnistukaevamised vanalinnas ei paku.
„Praegu on kaevamised pooleli ning kogu andmestik on korralikult läbi töötamata, ent arheoloogi jaoks üllatavat on leidude seas kindlasti veel," võtab teadur teema kokku.
