Võltsitud seksikuulutus lõi elu segi
Läinud aasta lõpus karistas Helsingi linnakohus kolme kuupalga suuruse summaga eestlast, kes terroriseeris oma eksabikaasat võltsitud seksikuulutusega. Peale ülimalt pikantsete detailide teeb juhtumi ebatavaliseks ja õpetlikuks see, kuidas Eesti võimud aastaid tegutsenud ahistajat takistada ei suutnud.
Ehkki lugu on piinlik ja kaalul on töökoht soliidses firmas, on 35aastane kolme lapse ema Katre* nõus oma loo avalikustama õppetunniks teistele ahistajatele ning nende ohvritele. "Kui see kuulutus netti tekkis, siis saatis Martin ise ka ilkuvaid e-kirju ja parastas, et ega keegi talle nii-ehk-nii midagi ei tee, sest ükski seadus ei saa sellist tegu takistada. Aga õnneks vähemalt Soomes on seadused teistsugused," räägib kohtuasja võitja.
2007. aasta suvel ilmus saidile www.sexinestonia.com tema libakonto koos suguühte fotoga. "Kuulutuse sisu oli, et mina pakun intiimteenuseid," räägib Katre. "Pole võimalik kirjeldada, mis minu telefoniga toimuma hakkas - see oli meeletu."
Ta sai kahe päevaga ligi 40 kõnet ja sama palju kirju seksinäljas meestelt. Kuulutus levis kulutulena ka suurfirmas, kus Katre keskastme juhina töötab. "Ühele kolleegile, kelle 18aastane poeg harrastas selles portaalis käimist ja kuulutuse leidis, jäigi mulje, et ma tõesti pakungi ennast nii avalikult veebilehel, ja ta levitas seda infot kogu firmas," meenutab laimu ohver.
Martini sõnul mängib naine süütut kannatajat ja hoopis temake on kiusupunn. Ta möönab siiski, et pani libakuulutuse netti. "Mõtlesin kätte maksta nende alanduste eest, mis ta on teinud ja sellega minu elu ära rikkunud," ütleb Martin. Kõrvalseisjal on raske kui mitte võimatu kindlaks teha, kummal poolel on rohkem õigus, kuid selle loo moraal on, kui kaitsetu on inimene sellise netikiusu ees.
Mu mees on homo!
Lugu algas nagu ilus muinasjutt. Katre ja Martin tutvusid internetis 2001. aastal ning abiellusid pärast seitse kuud kestnud tormilist romaani. Naise sõnul oli see unelmate pulm - alates ilusast ilmast ja lõpetades fantastilise pulmatordiga, mille tipus troonis martsipanist pruutpaari kuju.
"Algul oli ta mees, kellest iga naine unistab - hea ja hoolitsev," räägib Katre. "Olin veendunud, et tema on see ainus ja õige." Tagantjärele meenub muidugi momente, mis pidanuksid valvsaks tegema: mees kolis Tallinnast ära Katre koju ja võttis tema perekonnanime. "Tema soov oli nime vahetada, et puhtalt lehelt edasi minna," väidab Katre.
Pulmas ei võtnud Martin tilkagi alkoholi, sest mehe sõnul läksid viina rappa tema eelmised suhted. "Paraku asendasid alkoholi kasiinod," tunnistab Katre. Kuid abielule sai saatuslikuks hoopis jahmatavam kirg. Naise väitel lõppes kooselu päevapealt, kui Katre avastas, et Martinil on kirg meeste vastu. Katre sattus juhuslikult lugema Martini arvutis lahti jäänud e-kirju. "Tema kuulutusele vastanud küsisid, palju ta teenuse eest võtab ja kaua vastu peab. Tema vastuses olid märksõnad: 500 krooni ja kas või 10 korda järjest."
"See on küll jumala vale jutt, seda ta kujutab endale ette!" ägestub Martin. Praegu Soomes tehnikuna töötava mehe sõnul lagunes kooselu hoopis naise näägutamise tõttu. Martin kolis samal päeval välja ja vaid viis kuud väldanud abielu lahutati. Sellega sekeldused alles algasid. "Alguses olid lihtsalt mõttetud kõned - mis sa teed, tahan sind tagasi," räägib Katre, kelle sõnul said sääraseid tühikõnesid ka tema vanaema ja tädi.
Järgmine temp oli paar korda nädalas viiesendised rahaülekanded naise pangakontole (teenustasu iga ülekande eest oli kolm krooni). "Tulemus oli see, et olin sunnitud endale pangas uue arvelduskonto tegema. Kuna selle kontoga oli seotud eluasemelaen, tuli kõik laenulepingud ümber vormistada."
Edasi sadasid naise postkasti teated, et ta on tellinud kataloogikaupu, eriti sekstooteid. Kui Katre hakkas uue mehega koos elama, üritas eksabikaasa suhet segada nii kõnede kui SMSidega. "Aeg-ajalt käis ta mu kodu juures luuramas ja saatis siis näiteks e-kirja - oi kui vilets auto sul on," kirjeldab naine vaimset terrorit.
Kui 2003. aastal sündis Katrel uuest kooselust poeg, ilmus tema kodukandi lehes kuulutus: "Palju õnne lapse sünni puhul, armastusega Martin." Kuna see sattus Katre ämma silma alla, pidi ta ka mehe ema piinlikusse loosse pühendama. Ajapikku kius vaibus.
Ja siis - 18. juulil 2007 hakkas trall pihta. Nagu välk selgest taevast ilmus ühel seksisaidil Katre nimel libakuulutus, kus peale õige nime ilutses tema sünnipäev, e-postiaadress ja telefoninumber. Lisaks räige foto, mis küll ei kujutanud Katret.
Katre oli äsja kolmanda poja lapsepuhkuselt tööle naasnud. Õnneks uskusid uus mees ja kolleegid, et see on eksmehe aastaid kestnud ahistamise uus vaatus, aga sellest hoolimata pidi naine psühhiaatrilt abi otsima ja antidepressante neelama.
Politsei tõstab käed üles
Katre teatas Martinile, et tegi avalduse politseile. "Selle peale ta naeris mind välja, et keegi ei tee talle midagi ja tõesta seda." Katre pöörduski kodukoha politseisse. "Politseis kuulati mu lugu ära ja öeldi, et Eesti seadused ei võimalda mitte midagi teha."
"Ta sõimas mind joodikuks ja narkariks ja teab kelleks veel. Rates kommenteeris mind ja mu uue abikaasa pilte rõvedate sõnadega," süüdistab Martin vastu. "Ja siis ma vaatasin, et sihuke lehekülg, ja tegin selle kuulutuse."
Ei aidanud ka pöördumine Sex In Estonia saidi administraatorite poole. Kuulutus kadus alles siis, kui naine suutis Martinit veenda, et ta selle ise maha võtaks.
Martini õnnetuseks tegi ta postitusi Soomest. Katre pöördus Soome konsulaati Tartus. Konsulaartöötajate, advokaadi ja tõlkebüroo abil pandi kokku avaldus Soome politseile. Ehkki Katre enda sõnul oli lootus nullilähedane, tõi kaks nädalat tagasi post talle jõustunud kohtuotsuse.
Martin tunnistas seksikuulutuse üles riputamist ja mõisteti süüdi au haavamises. Trahvi ja hüvitistena eksnaisele peab ta maksma kokku umbes kolme kuu palga, 3689 eurot ehk 55 335 krooni. "Õnneks on maailmas riike, kus teist inimest ja teise inimesi nime laimata ei lasta. Loodetavasti saab ta lõplikult aru, et selliseid nii-öelda nalju ei saa lõpmatuseni teha," resümeerib Katre.
* Asjaosaliste nimed asendatud.
Huligaansus, vaimne vägivald või identiteedivargus?
- "Olen 18a noormees, mul meeldib väga oraali teha, võin vajaduse korral ka anaalselt rahuldada, olen väga kogenenud. Vajan enda kõrvale vanemat ja kogenenud meest palun helistage, asjaga on kiire."
- Selline kuulutus koos nime ja telefoninumbriga ilmus veebruari alguses ühel seksisaidil rubriigis "mees otsib meest". Väikelinnas elav abiturient Ruben* oli sügavalt jahmunud, kui tema telefon seepeale veidratest kõnedest punaseks muutus.
- Siiamaani võrdsustati sellist juhtumit kellegi telefoninumbri ja nilbuste kritseldamisega peldikuseinale. Ehkki (sõltuvalt ohvrist) võib selliseid libakuulutusi käsitleda ka perevägivalla või koolikiusamisena, loodetakse selle vastu abi uuest identiteedivarguse-vastasest seadusest, mille eelnõu justiitsministeerium läinud nädalal välja käis.
Maria-Elisa Rannajõe, Põhja Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik:
- "Laim, millena võiks seda seksikuulutust käsitleda, ei ole aga tõepoolest kuriteona karistatav, ning nn kannatanul tuleks oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse tsiviilkorras.
- Kuna mõnikord kaasneb (või on kaasnenud) kiusamisega näiteks vägivald või vägivallaga ähvardamine, või ka raha väljapressimine, siis on olnud võimalik alustada kriminaalmenetlusi vastavalt kas kehalise väärkohtlemise (§ 121), ähvardamise (§ 120) või väljapressimise (§ 214) tunnustel."
