Geoloogiaprofessor Rein Einasto (tähetargast akadeemik Einasto noorem vend) juhatab meid kaldajärsakust alla mere äärde, kus luigepaar kaldavees vetikate kallal nabistab.
See on üks kaunimaid paiku põhjarannikul, kus paarikümne meetri kõrgune liivakivist sein näitab oma maitsekat värvi­spektrit - liivakivi ja savikihtide vaheldumine annab sellele ilusa ja ohtliku väljanägemise ühekorraga. Pinnasevesi pressib liiva ja savi vahelt välja - see on jääkänkratena hästi näha.
No ja mis siin ohtlikku on?
Einasto: "Aga palun. Vesi muudab savikihi libedaks ja ühel ilusal päeval sõidab liivakivipinnas mööda libedat savi mürinal merre." Üleval kõrgel kaldal on aga Tilgu tee, Jaak Lipso ja teiste majad.
Rein Einasto meelest peaks Harku vald hommepäev panema üles märgi, mis raskeliikluse Tilgu teel ära keelab. Igasugune vibratsioon mõjub siinsele pinnasele hukatuslikult.
Paldiskis käisid inimesed karjakaupa imestamas, kuidas Pakri pank alla varises. Tilgu teel oleks rohkem vaadata: siinne kallas variseb koos majadega.

Markko Märtin, kes ostis Tiit Soku suvila otse siinsamas kõrgel liivakivist kaldal, katsuks oma ostust kiiremas korras lahti saada, kui Einasto juttu kuuleks.
Tallinna Lauluväljaku peremees Riho Rõõmus jätab neli telefonikõnet vastu võtmata (ja kõikidele järgmistele annab lootust, et tunni pärast helistab tagasi). Rõõmus on üks esimesi, kelle maja koos liivakivist kaldaga ühel heal päeval võib alla sadada.
"Kõik tulid siia elama selle mõttega, et oleks vaikne ja et loodus oleks ümberringi. Kes on ehitanud uue maja, kes on kõpitsenud suvila üles. Ma olen saaginud oma aia lipid nii, et puu kasvab läbi aia. On tuldud loodusesse elama ja nüüd pannakse selline transvaal peale, et..."
"Harku vald ei anna endale aru, et viie-kümne aasta pärast on nad sellise piruka ees, et seda teed polegi enam!"

Sisekaitseakadeemia haldusjuht Lauri Tabur on sellise näoga, et kui talle otsa vaadata, hakkab temast lihtsalt kahju. Ta osutab kooli Pirital 14 hektaril laiuvale kompleksile, mille venelastest sõjakooli kursandid ehitasid lõunamaist päritolu punastest kärgtellistest 30 aastat tagasi.
"Lõime kaks maja plekiga üle, et tellised tudengitele pähe ei kukuks."
Ehituskvaliteet on nii nadi, et akadeemia pidi ühe ühiselamu ja veel paar hoonet maha lammutama. Üks maja kõlbab vaid värvikuulidega tulistamise harjutamiseks.
"Remondi asemel tuleks see kompleks praktiliselt uuesti üles ehitada," märgib ­Hannes Kuhlbach, Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) arendusosakonna pealik. Samuti mõtliku näoga mees.
Valitsus otsustas kaks aastat tagasi mitte 400 miljonit krooni maksva kapitaalremondi (buumiaja rehkendused, praegu oleksid hinnad madalamad), vaid kaks korda kallima uue koolimaja ehituse kasuks.

Esimene valik langes aastal 2006 nn Kalevi kvartalile Pärnu maanteel, kus asuvad juba ees politseiamet, Põhja politseiprefektuur ja piirivalveamet. Valik number kaks oli mererand Murastes, kus praegu asub Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledž.
Kaks päeva enne otsustavat istungit viidi valitsus Murastesse olukorraga tutvuma ja ministrid tõdesid, et "koht on akadeemia tarbeks ideaalne". Vaid keskkonnaminister oli vastu.
Praegu on RKASil käsil detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise ettevalmistamine.
Kui kohalikud tahavad kooli vastu sõdida, siis on ehituse peatamiseks viimane aeg. Hannes Kuhlbach: "Juriidiliselt on see veel hoovõtt."

Niisiis. Kui te tulete Tallinnast ja teie autonina on Keila-Joa suunas ja te keerate otse enne Lollideküla (mida kohalikud Ilmandu külaks nimetavad) paremale, oletegi Tilgu teel. Te jõuate mereni, tee keerab vasakule ja viib teid paar kilomeetrit mööda rannajoont (mööda Rõõmustest ja Lipsodest ja arvukatest teistest siinsetest elanikest), kuni teid peatab tõkkepuu.

Kui ikka Tilgu tee koos puude ja majadega merre vajub, tuleb ehitus ära jätta, sellest saavad aru ka arendajad.
Mõned Muraste inimesed on näinud, et 50 aastaga on meri kaldast 25 meetri jagu maad minema viinud.
Kuhlbach ütleb, et kui tee hind moodustab poole kompleksi hinnast, siis pole ehitusel mingit mõtet. "Ega pankrannikut betoonivaluga ei kindlusta."
Mujalt teed rajada ei saa, sest piirivalvekooli ala ümbritseb kaitseala. "Meile öeldi kohe ära, et keskkonna seisukohast ei saa mujal töid teha, vaid me peame olemasolevat teed parendama."

Vallas on peetud mitmeid rahvakoosolekuid.
Riho Rõõmus: "Ükskord läks üks arendajatest koosolekul närvi ja ütles otse välja, et teie võite rääkida, mis te tahate, ära tehakse see ehitus niikuinii!"
Rõõmus tõusnud püsti ja öelnud, et kallis rahvas, mis meist siin enam, me võime koju minna! See on näiline demokraatia, sellel pole mingisugust mõtet!
Muraste inimesed asja ei jäta. Mahukas küpsisekauss ja palju pabereid on laual ühes Tilgu tee äärses eramus, kus istub koos rühm Muraste aktiivsemat rahvast.
Mida siis teha?
Variant üks: riik otsib uue maalapi, soovitatavalt mitte looduskaitsealal. Variant kaks: kui ehitada paekiviklindilt alla uus tee või läbi selle rajada tunnel, ei peaks olema probleeme. Liivakivi sisse on hea tunnelit rajada, paekivikiht jääb katuseks pea kohale ja loodus sellest ei kannata. Nii kinnitab ka professor Rein Einasto.

"Mul oleks tõesti kahju, kui meie plaanid jälle peatuvad," ütleb Lauri Tabur, kes on eri ametitest tegelnud akadeemia probleemidega kümmekond aastat.  
Korvpallilegend Jaak Lipso maja seni veel seisab ja aknast on endiselt näha, kuidas loojuv päike kivid kunagisel Tilgu sadamakail säravpunaseks värvib.

Keskkonnaministeerium vastu
Minister Jaanus Tamkivi: "Keskkonnaministeerium ei pea seda heaks plaaniks, et Muraste looduskaitsealal ehitada, ja on sellele ka korduvalt tähelepanu juhtinud, et Muraste looduskaitseala kujul on tegemist Natura 2000 võrgustikus oleva alaga, kus igasugune ehitustegevus avaldab olulist keskkonnamõju."