Karu sõnul on lisaks Olympicule teinud Ukraina hasartmänguärisse suuri investeeringuid ka paljude teiste riikide selle ala tippettevõtted ning edasiste arengute suhtes on oluline, mil määral need riigid oma ettevõtete investeeringute kaitsel suudavad Ukraina poliitikute populismihõngulisi otsuseid mõjutada.

Välisministeerium ja Eesti saatkond Kiievis pole siiski, käed rüpes, istunud. Ministeeriumi andmetel on nad koos saatkonnaga rakendanud kõiki Eesti kasutuses olevaid võimalusi, samuti suhtlesid selles küsimuses oma Ukraina kolleegidega nii välisminister Urmas Paet kui ka peaminister Andrus Ansip.

Ukrainas muutus kasiinoäri poliitilise kemplemise tallermaaks, kui peaminister Julia Timošenko algatas mängupõrgute keelustamise seaduse ja ülemraada selle 15. mail heaks kiitis. Ukraina president Viktor Juštšenko pani seadusele 4. juunil veto, põhjendades seda sellega, et seaduse mõjul oleks kadunud 200 000 töökohta ja riik oleks kandnud maksude laekumatajäämisest suuri kaotusi. 8. juuni südaööl taasavas Olympic kõik oma Ukraina kasiinod.

Ukraina parlament otsustas aga mitte arvestada presidendi vetot ja võttis vastu uue kasiinode sulgemist käsitleva seaduse, mida president siiani pole allkirjastanud. Jõusse jäi parlamendi korraldus Ukraina valitsusele kolme kuu jooksul välja töötada uus hasartmänguseadus, mis viib kasiinode tegevuse eritsoonidesse.

Samal ajal toimuvad huvitavad arengud ka Venemaal, kus peaks 1. juulist rakenduma kasiinokeeld. Kasiinode tegevus lubatakse vaid neljas spetsiaalses piirkonnas - Aasovi mere ääres, Kaug-Idas, Altais ja Kaliningradis.

Olympicu tegevdirektor on BNS-ile öelnud, et keelu jõustumisel loodab Olympic sellest positiivset mõju oma kasiinodele ning ettevalmistused selles osas käivad juba mitmeid kuid

Olympic Entertainment Group on börsiettevõte ning arengud nii Venemaal kui Ukrainas mõjutavad paljusid Eesti väikeinvestoreid.