Estonia juurdeehitus südalinna parki - kas Viru Poeg 2?
(2)
„Praegu on just õige aeg tegevuste alustamiseks. Juurdeehitus on märkimisväärselt otstarbekam nii finantsilises kui emotsionaalses mõttes," ütles Jänes. Teda toetab Rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe, kes on meedias öelnud, et juurde ehitataks ainult korralik vaatesaal, mitte kontoripindu - praegune saal on ehitatud draamaetenduste, mitte ooperi jaoks. Seega tuleks ehitada vähem, kui täiesti uue maja puhul.
Rahvusvahelise monumentide ja muinsusväärtuste nõukogu ICOMOS Eesti Komitee juhi Robert Treufeldti arvates läheks Estonia külge poogitav, senisega praktiliselt sama mahuga ehitis räigesse vastuollu Tallinna vanalinna kaitseala põhimäärusega. „Sellega satub järjekordselt ohtu ka Tallinna seis UNESCO maailmapärandi nimekirja linnana. Kas tippjuhid on lihtsalt süüdimatud?" küsib Treufeldt.
UNESCO maailmapärandikomitee tugineb oma tegevuses ja otsustes just ICOMOS-i sarnastele eksperdiorganisatsioonidele. Mäletatavasti käis siis, kui kerkis esile Viru Poja ehk uue kõrghoone ehitamine vanalinna kaitsevööndisse asjaga tutvumas ICOMOS-i ekspert Giorgio Piccinato, kes andis sellele hävitava hinnangu.
Kui varem on kogu aeg räägitud uue ooperiteatri ehitamisest mere äärde (näiteks on võimalike asukohtadena mõeldud Admiraliteedi basseini äärset ala ja Linnahalli ennastki), siis nüüdseks on need jutud ja plaanid kuhugi soikunud, ent samas pole ka Jänese poolt lükatava juurdeehituse suhtes tekkinud mingit avalikku diskussiooni.
Tallinna kesklinna ja mere-äärse ala analüüsiga tegelenud arhitekt Ülar Mark ütleb, et Estonia taha uue hoone ehitamine on ebareaalne. „Maa all on arheoloogilised väärtused, ümberringi on väärikad hooned, Tammsaare park on looduskaitse all, ja sinna ehitades ei saaks Estonia teater ikkagi täielikku lahendust, sest peaks ehitama nii sügavalt maa alla, et see muutub tohutult kalliks," loetleb Mark probleeme.
Pigem on kinnisvarakrahh ja hinnalangus tema arvates tekitanud olukorra, kus riik on reaalselt võimeline läbi rääkima mere-äärsete maatükkide omanikega. „Kompromissi ei tohiks teha, ei asukoha, hinna ega muu suhtes. See ei ole koht, kus mõelda - peaasi, et tuleb," ütleb Mark.
Teda toetab ka teine Arhitektide liidu eestseisuse liige Leonhard Lapin, kelle hinnangul oleks laienduse ehitamine selge rumalus.
Arhitektide liidu esimees Ike Volkov jääb diplomaatilisemaks: liidul selget seisukohta pole, kuid kindlasti tuleb arutada ja analüüsida ooperiteatri teisi võimalikke asukohti, sest juurdeehitus saab olema problemaatiline.
Minister Jänes on selleks lubanud kokku kutsuda initsiatiivgrupi, mille esimene istung toimub juba käesoleval kuul.
Meenutagem, et alles nädalapäevad tagasi maeti samuti Tammsaare parki kavandatud Viru hoone laiendus ehk Viru Poeg kohtu ja linnavalitsuse abiga lõplikult maha.
INTERVJUU LAINE JÄNESEGA
Miks ikkagi loobuti varasemast plaanist ehitada mere äärde uus ooperiteater?
Varasemad mitmed erinevad variandid on plaanide tasandile jäänudki, suuremas enamuses on need ette näinud täiesti uhiuue hoone ehitust. Juurdeehitus on märkimisväärselt otstarbekam nii finantsilises kui emotsionaalses mõttes.
Kas praegu on uue saali rajamine põhjendatud, arvestades, et kohe avatakse kõrval väga hea akustikaga saal Solarises, kas seda ei oleks võimalik kasutada? Kas kaks väga head saali kõrvuti on praegu Eesti oludes mõistlik?
Praegu on just õige aeg tegevuste alustamiseks, ükski suur ehitus ei ole valmis saanud päevapealt. Et kord jõuda nurgakivi panekuni, on tarvis läbida mitmeid etappe, kooskõlastavaid tegevusi planeeringute, muinsuskaitse ja keskkonnakaitse valdkonnas.
Triviaalne on arvata, et ooperi ettekanne tähendab vaid ühte õhtut, mil seda lavalt ette kantakse ning justkui selle tarvis võiks rentida ka vaba saaliaja kusagilt lähikonnast. Igale etendusele eelneb ettevalmistav protsess, vajalikud on nii töökojad kui ka prooviruumid ja seda pikema perioodi jooksul. Ei ole mõeldav, et artistid jookseksid pidevalt kogu ettevalmistusaja kahe maja vahel.
Rahvusooperil peavad olema oma ruumid proovideks, päris oma saal, mida kasutada vastavalt teatri töögraafikule ja vajadustele. Täismõõtmetega saal on täna puudu ja see ongi juurdeehituse teema.
Kas on olemas kalkulatsioone, kui palju läheks Estonia juurdeehitus maksma vs uue hoone rajamine?
Seni ei ole kalkulatsioone uue hoone ehituseks tehtud. Selleks tuleb eelnevalt läbi viia arhitektuurikonkurss, kui ka muud planeerimistegevused. Ilmselgelt läheks juurdeehitus vähem maksma kui täiesti uue hoone ehitamine otsast lõpuni. Administratsioonil on ruumid olemas, lisaks on rahvusooperile viimaste aastate jooksul eraldatud märkimisväärselt investeeringutoetusi, mille abil on olemasolevat hoonet renoveeritud. Neid kulutusi ei ole mõistlik topelt teha.
Kas on olemas mingeid ekspertarvamusi või on toimunud arutelusid (stenogramm) Estonia juurdeehituse võimaliku ehitamise kohta? Kas need oleks võimalik Ekspressile saata?
Estonia juurdeehituse teema on õhus olnud juba aastaid. Ettevalmistavalt tõstatasin selle küsimuse käesoleva aasta alguses, konkreetsemalt aga mõned nädalad tagasi kaunite kunstide nõukoja koosolekul. Neid koosolekuid ei lindistata.
Kas juurdeehituse rajamisel tuleks skulptuur teisaldada? Kuhu see viidaks?
Sellele küsimusele annab vastuse kogu eelolev arutelu ja sellest tulenevad otsused.
Kas on mõeldud, millises arhitektuurilises stiilis võimalik juurdeehitus tuleks? Kas sellist hirmu ei ole, et välja võib kukkuda arhitektuuriliselt sobimatu kompleks, mis ka originaalhoone rikub?
Ma usun, et sellele küsimusele annavad vastuse tööd, mis laekuvad ideekonkursile. Loodan, et see juhtub lähitulevikus, ehk lähema aasta jooksul.
