VANA KULD: Juristid soovitavad: parkige viisakalt, kuid eirake eramaal nõutud leppetrahve!
Krõbekülm teisipäev. Järve Säästumarketi parklas kõnnib sinises jopes mees ja kiikab masinate sisemusse. Autod tulevad ja lähevad. Äkki sinijopp elavneb. Eakas paar unustas autoaknale panna parkimiskella. Selle vidinata olete hukule määratud kümnekonnas pealinna parklas, kus mõistab õigust OÜ Citypark.
Parkla nurgas, kase ladvas hüpleb vares. Sama kergelt lendleb sinijopp mööda jääd auto ligi, klõpsutab foto ja poetab kojamehe alla sedeli, et juht võlgneb parkimistingimuste rikkumise eest 500 krooni, mis tuleb maksta Cityparkile 14 päevaga.
Selles parklas jättis ainuüksi poole tunni jooksul vähemalt tosin autojuhti parkimiskella esiaknale paigutamata. Ükski neist ei olnud "nahaalse rulluisutaja" või "pargi ja sõida" tüüpi tasuta parkija moodi. Aga just sedasorti kuritarvitajate pealetungiga õigustab Citypark enda tegevust.
Cityparki juhatuse liige Margus Risti: "Kaupluse alalised kliendid on uue olukorraga rahul ega nurise. Kella on ju imelihtne armatuurlauale paigutada."
Parkla on küll tasuta, aga trahvi tehakse siiski
Vanapaar jõuab auto juurde tagasi. Juht Dmitri avab hämmeldunult trahviümbriku. "See peab olema eksitus! See on poe parkla ja mina olen klient. Kuidas nad saavad raha küsida, kui see pole tasuline parkla?"
Saanud aru, et raha nõutakse hoopis "parkimistingimuste rikkumise" eest, tõmbuvad mehe silmad niiskeks. "Ma olen pensionär, kust ma selle raha võtan? Ei, ma viin asjad poodi tagasi ja las nad tagastavad mulle raha," pakub ta meeleheites.
Kuuleb siis turvamehelt, et Säästumarketil pole asjaga seost. "Teinekord lugege märke," soovitab turvamees. Parkimistingimused on kirjas märkide tagaküljel.
Kümmekond minutit annab Cityparki number kinnist tooni. Ons toru meelega hargilt tõstetud? Siiski mitte. "Tere päevast, Citypark, Maria kuuleb."
Dmitri on galantne härra, tema suust ei kõla ühtegi vänget väljendit, välja arvatud "korralagedus", "väljapressimine" ja mokaotsast pudenev "jolki-palki". Mees lubab pöörduda tarbijakaitsesse ja lõpetab kõne.
Tarbijakaitseamet: trahvimine on seaduslik!
Tarbijakaitseameti pressiesindaja Hanna Turetski sõnul on parkimisfirmade tegevus seaduslik. "Kaebusi on tulnud kümmekond. Kõik taandub kliendi tähelepanelikkusele. Ta sõidab parklasse, seega nõustub tingimustega ja kõige kaasnevaga. Ainus, mille suhtes oleme tähelepanu juhtinud, on märkide piisav nähtavus."
Järve säästuka parklas on märke kaks. Üks asub tänava ääres ja seda on raske märgata, sest üle parkla sissesõidutee saalivad jalakäijad. Teine märk asub poe ukse kõrval. Kui seda lugema ei jää, ei tule selle pealegi, et tagaküljelt tingimusi otsida.
Margus Risti: "Tekib küsimus, kas sõidukijuhtidel ei ole parklas üldse mingisugust kohustust üles näidata hoolsust ja tähelepanu, jälgida liikluskorraldusvahendeid ja neist kinni pidada?"
Dmitri ütleb, et maksab 500 krooni. "Kuhu ma pääsen? Täna on 500, homme 1000, nii see tänapäeval käib."
Õigeks ajaks maksmata jätmise korral ähvardab Citypark anda nõude üle inkassofirmale.
ARKi salaleping ärimeestega
"Kui juht nõuet tähtaegselt ei tasu, teavitatakse sellest sõiduki omanikku," ütleb Margus Risti. "Selleks edastame sõiduki numbri Autoregistrikeskusele, kes meie ja ARKi vahel sõlmitud lepingu alusel edastab teate sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale."
Skeem on järgmine: parklafirma saadab ARKile kinnise ümbriku, mille peale on kirjutatud sõiduki number. ARKi töötaja vaatab andmebaasist omaniku või vastutava kasutaja andmed, kirjutab ümbrikule ja paneb kirja posti.
Postikulud tasub parkimisfirma.
Kuidas koostööleping sündis ja millest võis olla tingitud ARKi huvi sellise lepingu vastu? Lepingut Ekspressile seekord ei näidatud.
Paar kuud tagasi keeldus ARKi haldav Maanteeamet väljastamast parkimisfirmaga sõlmitud lepingut, kui üks valvas kodanik seda nõudis. Alles Andmekaitse Inspektsioon kohustas asutust lepingut välja andma.
Juristid: saatke nad pikalt!
Dmitri pole oma õnnetuses üksi. Eramaadel parkimist reguleerivate firmade üle on nurinat palju. Näiteks juura.ee foorumis teatab keegi "Riukalik jurist": "Ainult lollid maksavad neile. Ärge makske, unustage see nõue ära ja teiega ei juhtu mitte midagi."
Ta väidab, et eraõiguslikku leppetrahvi saab nõuda ainult lepingupoole käest. Lepingupooleks saab olla vaid parklasse sõitnud juht, kes aga ei pruugi olla auto omanik. Ning seda, kes oli mingil kuupäeval roolis, ei tõesta hiljem keegi.
Kas tõesti? On see mingi riugas?
Võtsime ühendust paari advokaadiga ja küsisime: kas Riukaliku Juristi soovitusel võib tõepõhi all olla?
Ekspressi konsulteerinud juristid kinnitasid: kohtuperspektiivi Cityparki nõudmistel ei ole. "See on anarhia. Põhimõtteliselt tegelevad need firmad oma "leppetrahvidega" väljapressimisega ja elatuvad inimeste teadmatusest," ütleb üks meie konsultantidest.
"Ignoreerige täielikult. Halvim, mis teha saate, on neile vastuväite esitamine. Sellega kaotate hiljem võimaluse vaielda, kes roolis oli," soovitab teine, kes võrdleb parklafirmade tegevust petuskeemiga, kus põhirolli mängib hirm ja äri väline sarnasus linna maadel tegutsevate viivistasu nõudjatega.
Trahvist pääsemiseks oodake kolm kuud
Juristid väitsid, et 500kroonise leppetrahvi kättesaamiseks ei taha keegi kohtusse pöörduda ja 1000kroonist riigilõivu maksta.
Ja kui lõpuks pöördutaksegi, kulub kohtuasja arutamise alguseni kindlasti kauem kui kolm kuud. Kolm kuud on oluline tärmin, sest täpselt nii kaua peavad autoomanikud (liisingu-autodel vastutavad kasutajad) säilitama andmeid, kellele autot kasutada anti. Kui kolm kuud möödas, ei pea keegi mäletama, kes roolis istus ja parkimiskella kasutamata jättis.
"Ma ei väida, et eramaal peakski kõik tasuta parkima, kuid küsimusi saab reguleerida tsiviliseeritult - rajagu eramaale parkla, pangu välja märgid, et tasulise parkimise eest tasu mitte maksnud kodanike sõidukid teisaldatakse, ja ongi kõik," pakub üks jurist. "Selle asemel tegeldakse mingite "leppetrahvide" kirjutamisega."
"Kurbloolisus seisneb selles, et nahaalid ei maksa nagunii. Maksavad vaid seaduskuulekad inimesed, kes kogemata unustasid ja korraks poodi läksid, möönavad rikkumist ega oska ennast kaitsta," leiab teine.
Näiteks pensionär Dmitrit võib süüdistada mitmes patus: parkimiskella soetamata ja kasutamata jätmine, oma prouaga ostunimekirja üle vaidlemine ja seetõttu parkimiskorra mittemärkamine; kes teab - võib-olla isegi riigikeele puudulik oskus, mistõttu ta ei saakski tingimustest aru. Aga need patud ei maksa 500 krooni. Paraku on parklafirmadele kõige odavam ja mugavam rikkumiste iseloomu mitte süveneda.
Ebaõiglane jokk
Mis on siis lahendus? Ehk peaks parklakontrolörid rohkem vaeva nägema? Mitte sprintima niipea, kui poe uks siseneja järel sulgub, vaid viibima kohal kauem, kas või pliiats ja vihik näpus, ja sõeluma välja need, kes tõepoolest kuritarvitavad tasuta parklat. Süüdlaste puhul võiks kasutada näiteks autoratta lukustamist. Kes sel juhul maksmata jätaks?
Paljudes parklates on kasutusel tõkkepuud. Maksmata välja ei pääse.
Praegune tava, kus enamik trahvi saajatest on kümneks minutiks poodi läinud hajameelsed või vanamoelised parkimiskellata kodanikud, võib olla "JOKK", aga haiseb ebaõigluse järele.
Soomes panid parkimisärikad poe kinni
- Jaanuaris kirjutas Iltalehti, et Soome suurim eraparkimiskorraldaja ParkCom oli sunnitud tegevuse lõpetama. Kohus otsustas, et parkimismaksu saavad koguda ainult ametiisikud, mitte aga erafirma. ParkCom tegutses täpipealt samamoodi, nagu meie loo tegelased.
- Nad panid kokku üle 700 elumaja, büroohoone ja ärikeskuse juurde sildid: parkisite auto sildi taha, järelikult nõustud meie tingimustega. Pool tundi oli tasuta, edasi (või ilma kellata) 40 eurot "turvamaksu".
- Lõpuks läks üks üheksa trahvikviitungit saanud inimene kohtusse ja võitis.
