KAART: Maa alla peidetud Härjapea jõgi
Ülemiste järvest merre viinud jõgi ise leidis esmast mainimist aastal 1363. Tegu oli umbes nelja ja poole kilomeetri pikkuse, äärmiselt lookleva sängi ja suure kukkumise tõttu kiirevoolulise jõega. Sinna suubus ka harusid – Mardi oja Kadrioru poolt ja teine Võllamäe juurest. Jõe ülemjooksu järsuperveline org võimaldas sinna rajatud veskite juurde moodustada terve rea paisjärvekesi. Suurim oli Tiigiveski pais. Esialgu puhta vee, mis veel 17. sajandil kalapüüki võimaldas, rüvetasid hiljem hoonestatud kaldaaladelt jõkke valguvad roiskveed (ajaloolane Robert Nerman).
1914. aastal kaeti haisev jõgi plaatidega ja 1937-ks aastaks juhiti tema veed linna kanalisatsioonitorudesse. Jõe olemasolust annavad märku suurvihmadega tekkivad üleujutused Maakri tänaval, kus jõesängi langus on väike. Üleujutusi esineb ka jõe suudmes Tallinna sadama lähedal Jõe, Ahtri ja Tuukri tänaval.
Iseloomulik on, et kuigi Härjapea jõesäng on peidus, paiknevad endistel kallastel paljud tähtsad asutused nagu Nordea, SEB. LHV ja Sampo pankade peahooned. Swissoteli, Radissoni ja Olümpia kõrghotellid. Aga ka "Eesti meedia" ja "Ekspress Grupi" väljaannete kontorid (vaata kaarti).
View Härjapea jõgi in a larger map
Loe veel:
Jüri Muttika "Jõgi Tallinna kesklinnas?!?"
Peeter Vihma "Tallinn õnnelikuks! Jõega!"
Vikipeedia: "Härjapea jõgi"